01 juuli, 2018

Pildipostitus

Matt teeb vahel selliseid juustusaiu, mille kõige ülemisele ja alumisele küljele käib tükk võid ja vahele juustuviilud. Neid küpsetatakse pannil madalal kuumusel, kuniks juust on vahele ära sulanud ja terve maja magusat lõhna täis. Niiiiiii head!

See olevat snäkk, mida lapsed omale teevad kui kõht tühjaks läheb. Mina tegin lapsena koogelmoogelit või segasin hapukoore sisse suhkrut ja kakaod. Matt millegipärast minu kunagisi lemmikuid ei taha.


Umbes kord kolme kuu jooksul leiame muna, mis on teistest peaaegu kolm korda suurem ja keskelt "õmblusega". Tavalisi topeltmunasid tuleb veidi tihemini ja need ei ole nii suured.

Pildil olevad sinine ja pruun on tavasuuruses, valge kuulub siidikanale. Panin need monstrumile mõõtkava huvides ümber. Kes "õmblusega" isendeid muneb, ma ei tea. Aga VAENE kana!


Matt'il oli juuni lõpus sünnipäev ja mul pea kingiideedest tühi. Siis tulid sõbrad külla ja tõid kaasa drooni. Matt, kel on olemas iga mõeldav ja mõeldamatu tehnikavidin, polnud droonimaailmaga veel lähemat tutvust teinud ja sattus täiesti vaimustusse!

Ohkasin kergendatult, sest see kingiidee kukkus küll sõna otseses mõttes ise sülle... kuniks Matt minu suureks pettumuseks teatas, et peaks endalegi drooni ostma. Aagrhhh! Aga siis oli tal vahepeal tööl kiire ja muidu palju tegemist, nii et sain idee ikkagi ise teoks teha.

Sünnipäeva eelõhtul pidi Matt hiliste tundideni töötama ja hommikul jälle üheksast alustama. Olin siis kaval ja jätsin talle laua peale üllatuse, juures kiri, et enne õiget päeva ei tohi lahti teha. Et juhul kui tuleb nii hilja, et mina juba magan, on vähemalt tore leida ja kui tahab, võib keskööl avada.

Nii kümnesse kinki ei õnnestu mul vist küll enam kunagi teha. Talle ikka kohe väga meeldis!


Sellega seoses on nüüd nii, et kui ütlen, et mine vaata maasikapeenart, ostsin sinna võrgu, et oravad marju ära ei sööks, saadetakse mulle aerofoto. Milleks jalgu kulutada kui sul on droon!

Aianurga kordasättimine on muideks mu selle suve projekt (mis edeneb väääga aeglaselt). Mulle nimelt ei meeldi sealne killustik. Ma olen killustiku osa rohkem rohinud kui istutuskastide sisu (sinna ostsime uue mulla, mille sees umbrohtu veel õieti polegi). Eelmistel omanikel oli koer ja seepärast ümbritseb seda ala madal aed, mida mul samuti vaja pole. Nii et killustik ja aed peavad mõlemad kaduma, asemele tuleb muru ja võib-olla mõned ilupõõsad.

Otsustasin, et kärutan killustiku kanaaeda, kus talvel erakordselt mudaseks muutus ja Matt ütles, et kui valmis saan, tellib mulle hunniku mulda, muruseemet ja ühe usina töömehe. Aga ma olen niiiii aeglane! Vist ainult kolmandik on tehtud.

Ülejäänud kaks pilti on sõbra maja juurest, Matt tahtis näidata, mis neil ümbruskonnas on. Mul meie enda kodust millegipärast polegi pilte...


Eile käisime teistel sõpradel külas ja nemad elavad linna selles osas, kus on palju hirvesid. Kohe nii palju, et tänavatel on hoiatavad märgid ja kiirust tasub tõesti madalana hoida, sest tihtipeale jalutab mõni keset teed. Inimesi nad üldiselt ei karda (sisuliselt elavadki ju kellegi tagaaias), on rohkem nagu hulkuva kassi eest.

No ja Oscarile muidugi meeldib külas käia, ta juba teab, et see tähendab topeltkogust tähelepanu! 

10 kommentaari:

  1. Lahe! Sellele hiidmuna munejale tuleks anda lausa emamedal :)
    Hirvede liigilises kuuluvuses ma päris kindel ei ole, aga tundub, et need on need valgesabahirved, kes pidevalt linnades tolgendavad, mitte vapitid ega mustsabahirved.
    http://et.raamaturott.wikia.com/wiki/Valgesaba-pampahirv
    Samasugused linnastolgendajad on ka mustkarud, ja pidin siin jälle ükspäev seaks vihastama, kui Postimehes oli artikkel, kuidas karud kellegi koduaia basseini on ära okupeerinud ja nii - ja kirjutatakse pruunkaru, kui ometi kõikidel piltidel selgelt on näha, et tegemist on baribali ehk musta karuga. See on juba vähemalt neljas valeinfot jagav artikkel. Krt kui tõlgitakse, siis eioleeioleeiole grisli ehk pruunkaru, vaid ononon must karu. Kui muidu aru ei saa, siis sõna otseses mõttes näost on ju näha - mustal karul, kes võib olla ka tume- või helepruun või kasvõi kollane, on nina alati heledam. Muid tunnuseid on ka nagu teistsugune kuju, karvaehitus ja kasv, aga no nina, see NINA! Kui pidevalt selliseid artikleid vorpida või tõlkida, siis võiks ju ometi ükskord endale asja selgeks teha.
    Muide, ega need hirved ise ka väga ohutud ei ole. Siin on samane efekt nagu karudegi puhul, et oi kui nunnu teddybear, ja hirvede puhul siis Bambi, aga fakt on see, et eriti kui neil on pojad, siis lähevad emahirved täiesti metsikuks ja peksavad nii kasse-koeri kui naisi-lapsi ja isegi täismehi jalgadega laiali. Jooksuajal ülbitsevad aga hirvepullid. Niiet ei ole midagi plutiplutiplutt, vaid tasub siiski eemale hoida ja neid oma koduaiaski distantsilt kaeda, mitte minna nendega tutvust sobitama. Hirve sõrahoop lööb hundilgi pea lõhki, mis siis veel lapsest või mõnest väikeloomast rääkida - neist võib see terav sõrg ka puhtalt läbi minna. Seega peaks alati ettevaatlik olema.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Valgesaba vist jah. Nanaimo lehekülg ütleb, et neid on kolme sorti siin: mule deer, coastal black-tailed deer, white-tailed deer.

      Kustuta
  2. Kaua neid juustusaiu umbes tuleks küpsetada?

    VastaKustuta
  3. Kohe esimeses lõigus on ju kirjutatud.

    VastaKustuta
  4. Anonüümne1/7/18 21:06

    Ilmselt on küsitud orienteeruvat ajakulu.

    VastaKustuta
  5. Ma ei oskagi päris täpselt öelda, võib-olla 10-15 min kokku? Ikka täitsa vaiksel tulel tuleb teha, et sai enne pruuniks ei läheks kui juust sulama hakkab.

    VastaKustuta
  6. Eno Raual on jutustus "Tuli pimendatud linnas". Sellest on ka film tehtud "Tuli öös" - osades Tõnu Aav, Gunnar Kilgas, Ita Ever, Mati Klooren ja Heino Mandri, aga film ei ole nii hea kui raamat. Raamat algab umbes sellise jutuga, et peategelane Ülo oli suvel maal tädi ja onu juures (sõjaaeg) ja tal oli tädiga kokkulepe, et saab talt tööpalgaks ühe hea noore muneja kana (no et peab teda siis linnas kuuris). Aga kui valimiseks läks, siis eelistas ta plimutrokki leghornile. Nimelt muneb leghorn kui munatõug küll tihedamalt, aga munad on väiksemad. Plimutrok kui lihatõug seevastu munes ehk harvem, aga suuremaid mune, ja Ülo kirjeldab, kuidas munade suurus, kui kõne all on sellise maiuse valmistamine nagu kogel-mogel, on väga oluline. Ja kuna tal oli lapsest saadik vastumeelsus pisikeste munade suhtes, siis valiski ta suuremamunalise plimutroki.
    Muidugi, talve aeg ja suht külm kuur, palju's see kana siis ikka munes, ehk vaid ülepäeviti, ja sõjaaja suhkrupuuduses sai ta kogel-mogeliks kloppida vaid mõne üksiku muna. Aga vaat emotsioon - väike muna on nõme! :) Lapse asi, eksole, ja palju's tollal seda magusat siis sai ja oli - teedki jõid sahariiniga.
    Mis ma tahan öelda - sul on ju ka justkui need lihatõugu kanad - paksud ja pontsakad, eks need siis munevadki neid suuri mune.

    VastaKustuta
  7. Anonüümne4/7/18 12:53

    Millist kandekotti kasutate Oscari kandmiseks?

    VastaKustuta