28 juuni, 2018

Unetreening

Oscari unetreening on küll kõige müstilisem asi, mida oma elus kogenud olen. Mu mitte üldse magavast beebist sai laps, kes magab KOGU AEG! Ja seda oma voodis!

Kui varem ärkas Oscar öösiti iga 2-3 tunni tagant, siis nüüd olen ärkaja hoopis mina. Iga natukese aja tagant löön luugid lahti, et huvitav, kas laps tahab süüa? Ei taha. Laps tahab magada. Üheksa paiku läheb voodisse ja hommikul üheksa paiku ärkab, kell neli korra sööb.

Päeval magas kuni unetreeninguni väga juhuslikult ja lühidalt, peamiselt ainult autosõitude ajal ja vahel lamamistoolis (kui eelnevalt 10-15 min õõtsutada). Nii et see, et ta nüüd lõunauned oma voodis magab ja et need kuni kaks tundi korraga kestavad, on ikka hiiglaslik edasiminek!


Võib-olla on keegi veel oma vähe magava beebiga hädas, panen igaks juhuks kirja need tarkuseterad, mis minul aitasid last pikemalt magama saada:

-

Unetreeningut võiks alustada umbes neljandast elukuust
Esimesed kolm kuud on enamike beebide uni katkendlik ja nad muutuvad ruttu näljaseks, ühtlasi ei suuda nad end ise rahustada ja seetõttu on raskem ilma kõrvalise abita uinuda.

Uinuma peaks ilma abivahenditeta
Abivahenditeks on lutt, kiigutamine, süles hoidmine, vankriga jalutamine, autoga sõitmine jne. Aga ka swaddling (nn pulgaks mähkimine). Kui laps õpib ilma kõrvalise abita uinuma, suudab ta ka öösel ärgates uuesti magama jääda, selle asemel, et nutta, kuniks keegi appi tuleb.

Lutt on esimesel kolmel kuul igati omal kohal, sest paljudel vastsündinutel on imemisvajadus suurem kui ema tissid vastu peaks ja sõrmi ei oska nad veel suhu panna. Aga alates neljandast kuust võiks luti kasutamise täiesti ära lõpetada ning lapse ilma selleta magama harjutada.

Ühes raamatus öeldi tabavalt, et abivahendite abil uinumine on paljuski nagu rämpstoidu söömine - korraks tundub hea, aga pikemas plaanis on sellest rohkem jama kui naudingut.

Kuna beebi ei oska veel ise magama jääda, on nutmine kõige efektiivsem viis ema kohale "tellida", et see teda unne kussutaks, laulaks või söödaks. Nutmine väheneb kui laps õpib ise uinuma.

Une-eelne vigin olevat beebide puhul umbes sama nagu täiskasvanute puhul mõtete mõlgutamine. Nende mõtted on lihtsalt valjemad kui meil. Päris nutu tunneb iga ema nagunii ilmeksimatult ära, aga enne kui asi selleni jõuab, pole vaja last "päästma" tormata - ta lihtsalt üritab uinuda.

Järjepidevus
Laps võiks nii päevaseid uinakuid kui ka ööund alustada alati samadel kellaaegadel, et tekiks rütm. 

Magama jääma ja ärkama peaks samas kohas. Beebile tekitab segadust kui ta uinub süles, aga virgub hoopis voodis. Kõige parem kui ta magakski alati ühes kohas, mitte nii, et vahel oma voodis, vahel vanemate omas ja mõnikord üldse diivanil.

Kaisuloom
Ainus abivahend, mille kasutamine võiks abiks tulla, on kaisuloom/lapp/tekk. Miski, mis sisendab öösel ärgates turvatunnet, aga mida laps saab ise kontrollida (näiteks kiigutamise või suust välja kukkunud luti osas peab ju keegi teine aitama).

Kaisuloom tuleks pärast ärkamist voodisse jätta, siis on lapsel mõnusam magama minna - armas kaisukas ootab juba ees. Ühtlasi seostub see siis unega, mitte niisama mängimisega.

Kaisukatega peab samas ka ettevaatlik olema, sest kui see kodust eemale ööbima jäädes peaks maha ununema või ühel hetkel sootuks ära kaob, on probleem suur.


Laps peab harjuma ise ärkama
... ja mõistma, et on okei veidi aega omaette pikutada. Kui ta kohe pärast ärkamist sülle võtta, hakkabki eeldama, et alati keegi kohe tuleb. Hommikul lase tal veidi omaette olla, seejärel mine voodi juurde, alustuseks räägi temaga natuke rõõmsalt ning alles seejärel võta sülle.

Ka öösel oota sekkumisega, ära tõsta nutvat last kohe voodist välja. Kui beebi siiski ei rahune, mine mõne aja pärast tema juurde, silita ning räägi vaikse häälega. Laps peab õppima, et on okei voodis ärkvel olla, ei pea vanemaid nutuga kohale tellima. Lõpuks hakkab ta omaette olemise käigus hoopis uuesti magama jääma.

Viivitamine 
...oligi põhiline, mis aitas mul Oscarit öösiti paremini magama saada. Kui ärkas ning vigisema-vähkrema hakkas, ootasin seni, kuniks selgelt üleval oli ja niisama vigisemise asemel päriselt nutma hakkas. Mõnikord juhtus see ruttu, aga vahel jäi pärast poolt tunnikest vähkremist hoopis uuesti magama.

Siis tuli korraga selline öö, kus küll ärkas kaks korda, sahmis natuke paremat asendit otsides ning jäi umbes viie minutiga uuesti magama. Süüa enne hommikut üldse ei küsinudki! Nii et täpselt ühe korra on ta maganud terve öö. Suudab küll kui tahab!

Öösiti kasutan uneaja mõõtmiseks äppi (neid on palju erinevaid, mul on Medela), sest nii on endal lihtsam aru saada kui kaua ta juba ärkvel on olnud. Kui vigisema hakkab, vajutan "une kinni" ja iga kord kui tundub, et nüüd on juba nii kaua aega möödas, et peaks ennast üles ajama ja talle süüa andma, kontrollin telefonist aja üle. Tihtipeale avastan, et ta on ainult viis minutit ärkvel olnud, kuigi mulle endale tundus, et jõudsin vahepeal juba mitu unenägu ära näha. Sisuliselt treenisin ikkagi ennast pikemalt magama, mitte Oscarit. Aga näe, mõjus talle ka!

Voodi on ainult magamiseks
Nii on lihtsam tekitada seost voodi ja uinumise vahel. Voodi ümbrus peaks olema rahulik ning vaba mänguasjadest (sh voodikarussell), kirevatest värvidest ja muust, mis võiks lapse pilku haarata. Kui laps kahe unetsükli vahel korra ärkab, on tal palju lihtsam uuesti uinuda kui ümbruses midagi huvitavat ei paista. Eriti oluline on see päeval, sest öösel pole nagunii suurt midagi näha.

Beebiraamatud räägivad 40 minuti pikkustest unetsüklitest ja no Oscari puhul võib selle järgi kella õigeks panna! Tõesti ärkabki tihtipeale täpselt siis kui 40 minutit täis saab. Vanasti kui lamamistoolis tukkus, ei jäänud pärast ärkamist enam uuesti magama, aga nüüd voodis pikutades enamasti ikka jääb. Kui 40-minuti piir on ületatud, magab vabalt kaks-kolm tundi järjest.

Üleväsimus
Kui täiskasvanu on üleväsinud, kipub tema tegutsemistempo aeglustuma, aga kui beebi on üleväsinud, muutub ta hüperaktiivseks. Mida väsinum laps, seda rohkem ta uinumise vastu võitleb. Sellepärast tasub jälgida märke, mis näitavad, et beebi ei jaksa enam üleval olla. Väidetavalt on 2-3 tundi maksimaalne aeg, mil nii väikesed korrga ärkvel peaks olema. Jällegi, Oscari puhul paistab paika pidavat.

Muideks, varem kui ta päeval peaaegu üldse ei maganud, ei hõõrunud ka silmi ega andnud millegi muuga märku, et magada tahaks (küll aga olin ma ise sellevõrra rohkem väsinud, et lapsevabasid pause ei olnud). Nüüd, kus magamise regulaarsemaks timmisin, väsib uneaja saabumiseks ikka täiesti konkreetselt ära. Võib-olla on see siis sellega seotud, et ta pole enam pidevalt üleväsinud? Vot ei tea. Beebide uni on omapärane.


PS! Kui kellelgi on veel häid nippe, andke teada!

16 kommentaari:

  1. Oi, sa oled nii tore, täpselt nagu mina. Kõigepealt lugeda palju tarku raamatuid ja siis need teooriad enda jaoks kohandada :D Ekstra sinu jaoks tegin hommikul enne tööle minekut arvuti lahti, et oma unepostituse link jätta:

    http://tikriblogi.net/2011/01/09/beebide-ja-vaikelaste-unekoolist/

    Mu lapsed on kohe 8 ja varsti 10, aga see on endiselt mu blogi populaarseim postitus. Mul on eraldi teema "väikelapse uni", kuhu alla ma olen kogu oma rändi koondanud - endal on see nüüdseks ununenud, aga kui vaja meelde tuletada, siis on märk maas :D

    Jäin nüüd ise üle aastate seda siin lingitud postitust lugema ja imestasin, kui palju ma olen ikka unustanud...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oo, väga hea postitus! Ma ei teadnudki, et sul nii põhjalikult sellest teemast juttu on, otsin nüüd need teised unepostitused ka välja!

      Ja kui erinevad on beebid, onju! Mõni magab kohe algusest peale terve öö, pluss päeval pikki juppe, teine (halloo, näiteks Oscar) ei oska magamisest ilma õpetamiseta kohe üldse lugu pidada. Ja see on hea point, et päris nii lihtne ei ole, et küll välja kasvab, sest see välja kasvamine võib lõpuks kolm või enam aastat võtta ja enda närvid täiesti ära tappa.

      Kustuta
    2. Ahjaa, mu kõige lemmikumas uneraamatus näiteks rõhutatakse, et beebi peab kell 18 magama minema ja kell 6 ärkama. Panin tähele, et sul oli sama asi, et nihutasid need ajad hilisemaks. Kes tahab kell 6 hommikul ärgata??? Ja mitte ükski raamat ei ütle, et üheksast üheksani on samuti täiesti okei. Aga on ju!

      Kustuta
  2. Anonüümne28/6/18 10:30

    Tark naine oled, Anu! Minu beebiajad on kauges minevikus, lapselapsed tulekul, aga Sinu lugusid loen suure huvi ja kaasaelamisega. Imeline väikemees ja tema toredad vanemad - õnne, tervist ja ilusat elu teie perele!

    VastaKustuta
  3. Mul laps sõi regulaarselt öösel iga 3h järel ja päeval oli lõunaunega pikem vahe kui 3h. Raamatust “Nututa uni” lugesin, et laps peaks päeval rohkem sööma ja seetõttu öösel ei nõua nii tihti süüa, kui enamik toidukordi on päeval. Mis tähendas aga seda, et lapse 5h lõunaunest sai 2,5h uni sest ajasin teda ise üles et teda toita. U nädalake läks aega ja laps enam ei nõua ööseti süüa (läheb u 23 magama ja alguses tõusis 5-6 vahel hommikul et süüa (treenimise alguses)). Nüüd u 23 läheb magama ja hommikul 10-11 vahel ärkab. Kordagi ei söö. Laps on 4,5 kuune.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Super, et öösiti magama hakkas!

      Aga päeval magabki ainult ühe korra? Ma harjutasin Oscari alustuseks kella 14-15 paiku lõunaunne jääma omas voodis ja kui ta iga päev 3-4 tundi magas, hakkasin mõtlema, et võib-olla peaks seda und kuidagi hajutama ja miks mitte ka hommikupoole teine uinak teha (selle asemel, et suvalise autosõidu või muu juhusliku peale lootma jääda). Ja nüüd magabki ennelõunal 2h (uinub 11-12 paiku) ja pärastlõunal 2h.

      Kustuta
  4. Anonüümne28/6/18 13:04

    Väga tore, et unetreening õnnestus nii kenasti! :)

    Pärast kahe lapse unetreeningut olen mina teoorias väga kõva käpp, aga praktika on nõrk :D See tähendab, et kumbki laps ei ole olnud eriti koostöövalmis. Meie puhul "cry it out" vältimine ei tööta, sest niipea, kui laps NÄEB voodit, algab kisa. Kui ta voodisse panna, läheb kisa üle röökimiseks. Mõlema lapsega oleme alustanud kuskil poole aasta vanusest.
    Esimese lapsega üritasime kuskil aasta aega, siis loobusime - ärkas ikka iga 1-2 tunni järel IGAL öösel üles ja karjus. Päevauned olid kokku 1-2 tundi. 2-aastaselt hakkas lihtsalt niisama läbi öö magama. Umbes samal ajal loobus ta lõplikult ka päevaunest (ei, ta ei maga lasteaias kambavaimust, proovitud-nähtud).
    Teine on alles 10-kuune beebi, temaga veel tegeleme selles osas. Päevauned on kokku kuskil 3 tundi, öösel magab kl 20-7. Läksin nüüd tagasi varahommikuse imetamise peale. Kui kl 4-5 paiku piima anda, saab kl 7ni magada, vastasel juhul peab üles tulema (vesi ei aita, kussutamine ei aita). Öösiti ärkab keskmiselt 3-4 korda, hammaste tuleku ajal iga tunni järel.
    Eks me ootame siis 2 aasta sünnipäeva.. Aga selline rets mitu aastat kestev magamatus on põhimõtteliselt ainuke põhjus, miks me oleme hetkel 3. lapse soovi kõrvale lükanud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See kõlab tõesti väsitavalt! Loodetavasti saab teisest lapsest kiiremini hea magaja.

      Kustuta
  5. Kas "swaddle" võiks eesti keeles olla "pulgaks mähkimine"? Nõuka ajal pidasid mõned õigeks titt nii kõvasti mähkida, et ta end liigutada ei saanud. Sest muidu ärkavat ta ise oma liigutuste peale üles, seletas mulle üks lastearst. Sünnitusmajas toodigi lapsed kui halud emade juurde sööma. Õde pidi ju kaks titte korraga tooma. Tööviljakus ikkagi!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, just! See on siin hästi kuum teema, kõik mähivad oma beebisid pulgaks. Esimesel kolmel kuul pidavat see okei olema, sest nad on harjunud kitsas keskkonnas olema, aga edasi muutub see tehnika nö "karguks" koos luti ja muuga. Oscar ei ole kunagi seda sissemässimist sallinud, tal peavad käed väljas olema. Teki alla ka ei tohi panna, isegi kui magavale lapsele vaikselt teki peale panen, rabeleb käed välja. Aga iseenda tahtmatute liigutustega ehmatas end üles küll kui pisem oli, see on täitsa tõsi.

      Kustuta
  6. Minul on oma kolme lapsega kogemus, et niipea kui lapsel uus režiim tekib ja ise juba peaaegu selle uue rutiniga ära harjud, muudab laps jälle režiimi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Anonüümne11/8/18 20:17

      Meil oli sama lugu :)

      Kustuta
  7. Nii tore postitus! Positiivses võtmes informatiivne ja mulle kui tulevasele emale igati kasulik lugemine. Aitäh <3

    VastaKustuta
  8. Anonüümne22/11/19 10:43

    Tere,

    Kas kuskil postituses räägite ka sellest, millise unetreeningu viisi kasutasite?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma ei mäleta, kas kirjutasin. Aga laias laastus juhindusin sellistest nippidest:
      - magamise koht on ainult magamiseks, voodis ei tohiks olla mänguasju ja parem kui sealt ei paistaks midagi väga huvitavat, sh peegel, sest kui tähelepanu on mujal, on raskem uinuda
      - laps peaks alati magama samas kohas (nt kodus ei pane vahel võrevoodisse ja vahel enda suurde voodisse jne)
      - rutiin on oluline, magamaminek iga päev samal ajal ja sellele eelnevad tegevused alati samad (nt vann, sealt otse magamistuppa, natuke raamatute sirvimist ja siis voodisse)
      - õpi tundma lapse väsimise märke - beebi/väikelaps muutub väsides hüperaktiivseks ja tundub pigem rohkem ärkvel, aga tegelikult on väsinud. See oli minu jaoks kõige keerulisem, aga tõesti, kui eraldi jälgida, saad aru, millal ta tegelikult väsib. Mida väsinum on laps, seda rohkem ta une vastu võitleb (oi kui tõsi!).
      - kui laps ärgates nutab, ära võta teda kohe sülle, vaid silita-patsuta ja räägi rahuliku häälega. See õpetab lapsele, et voodis ärkvel olemine on okei ja ei pea häiret andma. Mis ühtlasi tähendab seda, et ta õpib seal ise uinuma, öösel ärgates suudab magama tagasi minna ja hommikul lesib-ringutab mõnda aega, ei hakka kohe vanemaid kohale nõudma.
      - öösel ei anna süüa (ma selle lõpetasin küll alles rohkem kui aastaselt ära, aga oleks võinud palju varem - selgus, et kui paari ööga nägi, et piima ei saa, hakkas öösiti ilma ärkamata magama). Ma ei mäleta enam, mis see vanus oli, mil nad tegelikult öist sööki ei vaja, aga umbes 8 kuud vist.
      - õhtul peaks õhkkond olema rahulik, telekas-muusika kinni, valgust vähemaks, ei tee müramismänge ja muud aktiivset. Mingi tund aega enne magamaminekut kindlasti (see on endiselt väga oluline, kuigi Oscar on juba peaaegu 2 - kui enne uneaega on pallimängud ja müramised, mida vahel juhtub, on uinumine palju raskem).
      - tagasi beebide juurde - ära kussuta-kiiguta-hoia süles, ära õpeta last magama liikuvas vankris või sõitvas autos. Beebit ei ole küll võimalik ära hellitada, küll aga võib talle kogemata õpetada mõne halva harjumuse, nt süles uinumise. Hea oleks ka lutti vältida, aga see alati ei õnnestu. Lihtsalt kui lutt öösel ära kaob, on ju vanem see, kes peab üles tulema ja aitama. "Assisteeritud uni" on natuke nagu kiirtoit, et maitseb küll hästi ja vahel teeb elu lihtsamaks, aga pikas perspektiivis mõjub ainult halvasti.
      - hea oleks kasutada kaisukaru või lappi-tekki, mis annab lapsele signaali, et on uneaeg. Kaisukas peaks "elama" voodis, et lapsel oleks vahva temaga seal taaskohtuda, kaisukas ei ole muul ajal mängimiseks.

      Natuke nuttu on okei. Ma ei lasknud Oscaril kunagi "päriselt" nutta, aga veidi sellist protestinuttu tuli selle nimel välja kannatada, et ta uue süsteemiga harjuks. Sama öösel - kui muidu hüppasin kohe püsti kui ta nutma hakkas, siis hiljem hakkasin teadlikult venitama tema juurde minekuga ja mingil hetkel hakkas ta hoopis ise magama jääma. Ja JÄRJEPIDEVUS on ülioluline! Kui ühel päeval jääd endale kindlaks ja teisel mitte, jääb laps ikkagi seda kiiremat ja mugavamat varianti ootama.

      Kustuta
    2. Aa, vaatasin nüüd, et postituses ma juba sellest kõigest kirjutasingi :) Sa mõtled, et mida ma algallikana kasutasin? Ma lugesin mitu unetreeningu raamatut läbi ja kirjutasin omale netist teiste nippe üles ja see ongi üks kombo neist kõigist.

      Minu isiklik lemmiknipp on see, et laps peab magama oma toas ja oma voodis. See on kõige suurem vaidlusküsimus alati emadel, igaühel ju omad eelistused. Kuna meil on ruumi, magasin ise alguses Oscari toas ja hiljem kolisin magamistuppa ümber, aga laps on alati oma voodis maganud. Ja minu meelest annab see nii minu kui tema unele väga palju juurde. Lähedust saab ta ärkveloleku ajal väga palju (ja kui beebi oli, sai VEEL rohkem) ja selge erinevus on, kas ta magab minuga samas toas või isegi samas voodis (hotellides ööbides tuleb ette) või omaette. Ta magab omaette olles palju sügavamalt, no ja mina muidugi ka! Uni on nii oluline kasvamiseks ja aju arenemiseks, see ei ole tegelikult see aeg, kus peab kallistama ja lähedal olema. See on see aeg, mil peaks tegema kõik selleks, et miski und ei segaks. Aga jällegi - kellele mis sobib!

      Enne lapse saamist lugesin ma igalt poolt, et mida laps tahab ja mida laps vajab jne, aga olles ise ema ja ühtlasi jälgides teisi emasid, on palju suurem osa sellel, mida ema vajab ja milleks ema valmis on. Kui ma oleks Oscarit esimesed kuud magades kaisus hoidnud, magaks ta seal ilmselt kooliminekuni (mida paljud lapsed teevadki). Magada nohisev laps on ju nii nunnu ja soe! Koos magamine ei ole minu meelest enamasti lapse vajadus, vaid pigem harjumus, mis on talle selgeks õpetatud ja ilma milleta ta siis hiljem enam hakkama ei saa.

      Kustuta