28 juuni, 2018

Unetreening

Oscari unetreening on küll kõige müstilisem asi, mida oma elus kogenud olen. Mu mitte üldse magavast beebist sai laps, kes magab KOGU AEG! Ja seda oma voodis!

Hetk tagasi algas Oscaril uneaeg, aga tahtsin kiirelt supi lõpuni süüa, enne kui ta voodisse viin... ja ta jäi lihtsalt keset vaipa magama! Korjasin lapse põrandalt üles, panin kuiva mähkme ja nüüd magab voodis edasi. Lõunaunne panek ei lähe muidugi alati nii ludinal, kehvematel juhtudel võib kuluda kuni tund, mil ta protesteerib ja vigiseb, lõpuks nutab, mispeale ta uuesti sülle võtan ja vahel veidi söödan. Ta ju alles õpib veel. Aga enamasti jääb juba ilma suurema võitluseta magama.

Kui öösiti ärkas Oscar varem iga 2-3 tunni tagant, siis nüüd olen see ärkaja hoopis mina. Iga natukese aja tagant löön luugid lahti, et huvitav, kas laps tahab süüa? Ei taha. Laps tahab magada. Kaheksa-üheksa paiku läheb voodisse ja hommikul üheksa paiku ärkab, kell neli korra sööb. Loodetavasti harjub varsti mu enda aju kah sellega ära, et üle pika aja võib rahus välja puhata. Aga ilmselt mitte niipea, sest vahele tuleb ikka neid "vanu" öid, mil ta kaks korda süüa tahab ja siis kohe uuesti uinuda ei suuda, vaid tunniks-pooleteiseks üles jääb.

Ma lugesin vist oma kümmekond erinevat uneteemalist raamatut läbi ja kirjutasin olulisemad asjad enda jaoks välja. Otsustasin, et ignoreerin etteantud graafikuid, kus peaks last üles ajama kui ta "õigeks" ajaks ei ärka, aga järgin muid nõuandeid, et teda paremini magama õpetada. Kõrvale jätsin ka "cry it out" osa, sest Oscari nutt paneb mind ennast kohutavalt ebamugavalt tundma. Väikese viginaga tuleb muidugi leppida, aga ma ei suudaks lasta beebil tund aega järjest karjuda nagu mitmed tehnikad soovitavad.

Lisaks kohandasin uinumise ja ärkamise kellaaegu, sest absoluutselt iga uneraamat väitis, et beebi peab õhtul kella kuue-seitsme ajal uinuma ja hommikul kuuest-seitsmest ärkama. Kuna ma ise pole varavalges virgumisest suuremat huvitatud, harjutasin Oscari hoopis üheksast-üheksani magama. Täna ärkas üldse pool kümme. Hakkab looma!


Võib-olla on keegi veel oma vähe magava beebiga hädas, panen igaks juhuks kirja need tarkuseterad, mis minul aitasid last pikemalt magama saada:

-

Unetreeningut võiks alustada umbes neljandast elukuust
Esimesed kolm kuud on enamike beebide uni katkendlik ja nad muutuvad ruttu näljaseks, ühtlasi ei suuda nad end ise rahustada ja seetõttu on raskem ilma kõrvalise abita uinuda.

Uinuma peaks ilma abivahenditeta
Abivahenditeks on lutt, kiigutamine, süles hoidmine, vankriga jalutamine, autoga sõitmine jne. Aga ka swaddling (nn pulgaks mähkimine). Kui laps õpib ilma kõrvalise abita uinuma, suudab ta ka öösel ärgates uuesti magama jääda, selle asemel, et nutta, kuniks keegi appi tuleb.

Lutt on esimesel kolmel kuul igati omal kohal, sest paljudel vastsündinutel on lutsutamisvajadus suurem kui ema tissid vastu peaks ja sõrmi ei oska nad veel suhu panna. Aga alates neljandast kuust peaks luti kasutamise täiesti ära lõpetama ning lapse ilma selleta magama õpetama.

Ühes raamatus öeldi tabavalt, et abivahendite abil uinumine on paljuski nagu rämpstoidu söömine - korraks tundub hea, aga pikemas plaanis on sellest rohkem jama kui naudingut.

Teine raamat väitis, et beebid ei nuta öösel sellepärast, et on kurvad, üksikud või hirmul. Nad nutavad, sest on ärkvel, aga eelistaksid magada. Kuna beebi ei oska veel ise magama jääda, on nutmine kõige efektiivsem viis ema kohale "tellida", et see teda unne kussutaks, laulaks või söödaks. Nutmine väheneb kui laps õpib ise uinuma.

Ja kolmas raamat ütles, et une-eelne vigin on beebide puhul umbes sama nagu täiskasvanute puhul mõtete mõlgutamine. Nende mõtted on lihtsalt valjemad kui meil. Päris nutu tunneb iga ema nagunii ilmeksimatult ära, aga enne kui asi selleni jõuab, pole vaja last "päästma" tormata - ta üritab end lihtsalt magama panna.

Kaisuloom
Ainus abivahend, mille kasutamine võiks abiks tulla, on kaisuloom (või lapp/tekk). See on miski, mis sisendab öösel ärgates turvatunnet ja seda saab laps ise kontrollida (muude abivahendite osas, näiteks kiigutamise või suust välja kukkunud luti osas peab ju keegi teine aitama).

Kaisuloom tuleks pärast ärkamist voodisse jätta, siis on lapsel mõnusam magama minna, armas kaisukas ootab juba ees. Ühtlasi seostub see siis unega, mitte niisama mängimisega.

Kaisukatega peab samas ka ettevaatlik olema, sest kui see kodust eemale ööbima jäädes peaks maha ununema või ühel hetkel sootuks ära kaob, on probleem suur.

Mina pole Oscarile kaisulooma pakkunud. Jääb vabalt ilma magama ja on liiga väike, et kindlast asjast huvituda. Suuremaks saades tekib kaisukas nagunii ise. Küll aga on tal ainult kaks tekki (õhem ja paksem) ning võõras kohas ööbides on need alati kaasas. Sel juhul jälgin, et vahetult enne minekut tekke ei peseks ja need tema jaoks tuttavalt lõhnaks (kuigi ma ei tea kui palju ta sellest tegelikult hoolib).


Laps peab harjuma ise ärkama
... ja mõistma, et on okei veidi aega omaette pikutada. Kui ta kohe pärast ärkamist sülle võtta, hakkabki eeldama, et alati keegi kohe tuleb. Pärast mõningast ootamist võiks voodi juurde minnes temaga hoopis natuke rõõmsalt rääkida ning alles seejärel sülle võtta.

Viivitamine oligi põhiline, mis aitas mul Oscarit öösiti paremini magama saada. Kui ärkas ning vigisema-vähkrema hakkas, ootasin seni, kuniks selgelt üleval oli ja niisama vigisemise asemel päriselt nutma hakkas. Mõnikord juhtus see ruttu, aga vahel jäi pärast (poolt) tunnikest vähkremist hoopis uuesti magama ning tõi uue vigina kuuldavale alles mitme tunni pärast.

Siis tuli korraga selline öö, kus küll ärkas kaks korda, sahmis natuke paremat asendit otsides ning jäi umbes viie minutiga uuesti magama. Süüa enne hommikut üldse ei küsinudki! Nii et täpselt ühe korra on ta maganud terve öö. Suudab küll kui tahab!

Öösiti kasutan uneaja mõõtmiseks äppi (neid on palju erinevaid, mul on Medela), sest nii on endal lihtsam aru saada kui kaua ta juba ärkvel on olnud. Kui vigisema hakkab, vajutan "une kinni" ja iga kord kui tundub, et nüüd on juba nii kaua aega möödas, et peaks ennast üles ajama ja talle süüa andma, kontrollin telefonist aja üle. Tihtipeale avastasin, et ta oli ainult viis minutit ärkvel olnud, kuigi mulle endale tundus, et jõudsin vahepeal juba mitu unenägu ära näha. Sisuliselt treenisin ikkagi ennast pikemalt magama, mitte Oscarit. Aga näe, mõjus hoopis talle!

Voodi on ainult magamiseks
Nii on lihtsam tekitada seost voodi ja uinumise vahel. Voodi ümbrus peaks olema rahulik ning vaba mänguasjadest (sh voodikarussell), kirevatest värvidest ja muust, näiteks peeglitest, mis võiks lapse pilku haarata. Kui laps kahe unetsükli vahel korra ärkab, on tal palju lihtsam uuesti uinuda kui ümbruses midagi huvitavat ei paista. Eriti oluline on see päeval, sest öösel pole nagunii suurt midagi näha.

Beebiraamatud räägivad 40 minuti pikkustest unetsüklitest ja no Oscari puhul võib selle järgi kella õigeks panna! Tõesti ärkabki tihtipeale täpselt siis kui 40 minutit täis saab. Vanasti kui lamamistoolis tukkus, ei jäänud pärast ärkamist enam uuesti magama, aga nüüd voodis pikutades enamasti ikka jääb. Kui 40-minuti piir on ületatud, magab vabalt kaks-kolm tundi järjest.

Üleväsimus
Kui täiskasvanu on üleväsinud, kipub tema tegutsemistempo aeglustuma, aga kui beebi on üleväsinud, muutub ta hüperaktiivseks. Mida väsinum laps, seda rohkem ta uinumise vastu võitleb. Sellepärast tasub jälgida märke, mis näitavad, et beebi ei jaksa enam üleval olla. Väidetavalt on 2-3 tundi maksimaalne aeg, mil nii väikesed korrga ärkvel peaks olema. Jällegi, Oscari puhul paistab paika pidavat.

Muideks, varem kui ta päeval peaaegu üldse ei maganud, ei hõõrunud ka silmi ega andnud millegi muuga märku, et magada tahaks. Nüüd, kus magamise regulaarsemaks timmisin, väsib uneaja saabumiseks ikka täiesti konkreetselt ära. Võib-olla on see siis sellega seotud, et ta pole enam pidevalt üleväsinud? Vot ei tea. Beebide uni on omapärane.


PS! Kui kellelgi on veel häid nippe, andke teada!

12 kommentaari:

  1. Oi, sa oled nii tore, täpselt nagu mina. Kõigepealt lugeda palju tarku raamatuid ja siis need teooriad enda jaoks kohandada :D Ekstra sinu jaoks tegin hommikul enne tööle minekut arvuti lahti, et oma unepostituse link jätta:

    http://tikriblogi.net/2011/01/09/beebide-ja-vaikelaste-unekoolist/

    Mu lapsed on kohe 8 ja varsti 10, aga see on endiselt mu blogi populaarseim postitus. Mul on eraldi teema "väikelapse uni", kuhu alla ma olen kogu oma rändi koondanud - endal on see nüüdseks ununenud, aga kui vaja meelde tuletada, siis on märk maas :D

    Jäin nüüd ise üle aastate seda siin lingitud postitust lugema ja imestasin, kui palju ma olen ikka unustanud...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oo, väga hea postitus! Ma ei teadnudki, et sul nii põhjalikult sellest teemast juttu on, otsin nüüd need teised unepostitused ka välja!

      Ja kui erinevad on beebid, onju! Mõni magab kohe algusest peale terve öö, pluss päeval pikki juppe, teine (halloo, näiteks Oscar) ei oska magamisest ilma õpetamiseta kohe üldse lugu pidada. Ja see on hea point, et päris nii lihtne ei ole, et küll välja kasvab, sest see välja kasvamine võib lõpuks kolm või enam aastat võtta ja enda närvid täiesti ära tappa.

      Kustuta
    2. Ahjaa, mu kõige lemmikumas uneraamatus näiteks rõhutatakse, et beebi peab kell 18 magama minema ja kell 6 ärkama. Panin tähele, et sul oli sama asi, et nihutasid need ajad hilisemaks. Kes tahab kell 6 hommikul ärgata??? Ja mitte ükski raamat ei ütle, et üheksast üheksani on samuti täiesti okei. Aga on ju!

      Kustuta
  2. Anonüümne28/6/18 10:30

    Tark naine oled, Anu! Minu beebiajad on kauges minevikus, lapselapsed tulekul, aga Sinu lugusid loen suure huvi ja kaasaelamisega. Imeline väikemees ja tema toredad vanemad - õnne, tervist ja ilusat elu teie perele!

    VastaKustuta
  3. Mul laps sõi regulaarselt öösel iga 3h järel ja päeval oli lõunaunega pikem vahe kui 3h. Raamatust “Nututa uni” lugesin, et laps peaks päeval rohkem sööma ja seetõttu öösel ei nõua nii tihti süüa, kui enamik toidukordi on päeval. Mis tähendas aga seda, et lapse 5h lõunaunest sai 2,5h uni sest ajasin teda ise üles et teda toita. U nädalake läks aega ja laps enam ei nõua ööseti süüa (läheb u 23 magama ja alguses tõusis 5-6 vahel hommikul et süüa (treenimise alguses)). Nüüd u 23 läheb magama ja hommikul 10-11 vahel ärkab. Kordagi ei söö. Laps on 4,5 kuune.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Super, et öösiti magama hakkas!

      Aga päeval magabki ainult ühe korra? Ma harjutasin Oscari alustuseks kella 14-15 paiku lõunaunne jääma omas voodis ja kui ta iga päev 3-4 tundi magas, hakkasin mõtlema, et võib-olla peaks seda und kuidagi hajutama ja miks mitte ka hommikupoole teine uinak teha (selle asemel, et suvalise autosõidu või muu juhusliku peale lootma jääda). Ja nüüd magabki ennelõunal 2h (uinub 11-12 paiku) ja pärastlõunal 2h.

      Kustuta
  4. Anonüümne28/6/18 13:04

    Väga tore, et unetreening õnnestus nii kenasti! :)

    Pärast kahe lapse unetreeningut olen mina teoorias väga kõva käpp, aga praktika on nõrk :D See tähendab, et kumbki laps ei ole olnud eriti koostöövalmis. Meie puhul "cry it out" vältimine ei tööta, sest niipea, kui laps NÄEB voodit, algab kisa. Kui ta voodisse panna, läheb kisa üle röökimiseks. Mõlema lapsega oleme alustanud kuskil poole aasta vanusest.
    Esimese lapsega üritasime kuskil aasta aega, siis loobusime - ärkas ikka iga 1-2 tunni järel IGAL öösel üles ja karjus. Päevauned olid kokku 1-2 tundi. 2-aastaselt hakkas lihtsalt niisama läbi öö magama. Umbes samal ajal loobus ta lõplikult ka päevaunest (ei, ta ei maga lasteaias kambavaimust, proovitud-nähtud).
    Teine on alles 10-kuune beebi, temaga veel tegeleme selles osas. Päevauned on kokku kuskil 3 tundi, öösel magab kl 20-7. Läksin nüüd tagasi varahommikuse imetamise peale. Kui kl 4-5 paiku piima anda, saab kl 7ni magada, vastasel juhul peab üles tulema (vesi ei aita, kussutamine ei aita). Öösiti ärkab keskmiselt 3-4 korda, hammaste tuleku ajal iga tunni järel.
    Eks me ootame siis 2 aasta sünnipäeva.. Aga selline rets mitu aastat kestev magamatus on põhimõtteliselt ainuke põhjus, miks me oleme hetkel 3. lapse soovi kõrvale lükanud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See kõlab tõesti väsitavalt! Loodetavasti saab teisest lapsest kiiremini hea magaja.

      Kustuta
  5. Kas "swaddle" võiks eesti keeles olla "pulgaks mähkimine"? Nõuka ajal pidasid mõned õigeks titt nii kõvasti mähkida, et ta end liigutada ei saanud. Sest muidu ärkavat ta ise oma liigutuste peale üles, seletas mulle üks lastearst. Sünnitusmajas toodigi lapsed kui halud emade juurde sööma. Õde pidi ju kaks titte korraga tooma. Tööviljakus ikkagi!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, just! See on siin hästi kuum teema, kõik mähivad oma beebisid pulgaks. Esimesel kolmel kuul pidavat see okei olema, sest nad on harjunud kitsas keskkonnas olema, aga edasi muutub see tehnika nö "karguks" koos luti ja muuga. Oscar ei ole kunagi seda sissemässimist sallinud, tal peavad käed väljas olema. Teki alla ka ei tohi panna, isegi kui magavale lapsele vaikselt teki peale panen, rabeleb käed välja. Aga iseenda tahtmatute liigutustega ehmatas end üles küll kui pisem oli, see on täitsa tõsi.

      Kustuta
  6. Minul on oma kolme lapsega kogemus, et niipea kui lapsel uus režiim tekib ja ise juba peaaegu selle uue rutiniga ära harjud, muudab laps jälle režiimi.

    VastaKustuta