No ja siis jäi see trenniplaan kuidagi venima, sest hommikud hästi ei sobi, ma pole nii suur aktivist, et tahaks kohe pärast silmade avamist sportima hakata, õhtuti on aga klubides suurem sebimine, mis mulle ei meeldi. Pealegi peab lastehoiu koha 24h ette broneerima ja no kust ma tean, millal tegelikult minna viitsin.
Matt küsis, et miks mulle see klubi ei meeldi, kus tema käib ja lõpuks jäin mõtlema, et tõepoolest - miks? See on 24/7 avatud, lastehoidu küll ei ole ja sellist privaatlähenemist, et igaüks sind nägupidi teaks, ka mitte (jumal tänatud!). Aga asub kodule lähemal ja on väga odav.
Muidu on spordiklubide kuutasu 40-55 dollarit kuus (26-26 eur) ja kui liitunud ei ole, maksab ühe korra pilet kuskil 10-12 dollarit (7 eur). Matt'i klubis on kuutasu 10 dollarit, mis on minusugusele laiskvorstile ideaalne, sest kui vahepeal mõneks ajaks (näiteks terveks suveks) motivatsiooni kaotan, ei ole vähemalt sellist tunnet, et raha tühja lendab. Selle kümneka vast ikka leian.
Miinimum tunnipalk on siin 12,65 dollarit, nii et sellest väiksem kuutasu on tõepoolest absoluutselt igaühele jõukohane. Ma ei saa jätta mainimata, et Eestis võiks taolise spordiklubi kuumaks seega olla 3 eurot...
Eile käisin esimest korda kohal (liitusin netis, nii et polnud varem uksest sisse astunudki) ja olin meeldivalt üllatunud! Nii palju ruumi! Mustmiljon masinat. Erinevad jõutrenni ja võimlemise alad. Kogu tehnika uhiuus (no nad muidugi alles aastake tagasi avasid ka). Ja millegipärast olin arvanud, et seal ei ole rühmatrenne, aga on! Küll ainult kolm-neli tükki päevas ja 30 min korraga, aga palju rohkem ei viitsikski vihtuda.
Pildi leidsin netist ja sellel olev tuleks korrutada kümnega, et terve ruumi suurusest aimu saada. Hiiglaslik!
Teine asi mu nimekirjas oli mängutoa külastus. See on mingi riiklik programm, et koolide juures on 0-5 aastastele drop-in mängutoad, mis on avatud kõigil argipäevadel neljaks tunniks. Mingi graafik on ka, tehakse nukuteatrit, meisterdatakse ja ladistatakse veega, aga sellest ei pea osa võtma kui ei taha. Ruum nägi välja nagu lasteaiarühm ikka, aga väga mõnusalt riiulitega liigendatud ja seal olid olemas vist kõik mänguasjad, mis iial välja mõeldud. No paradiis!
Ja kui ma olin seda külastust kuude kaupa edasi lükanud, arvates, et Oscar on võib-olla veel liiga väike, osutus selline mure küll täiesti asjatuks! Kohe leidis omale sõbrad, kellega koos ksülofoni taguda ja mina sain siis samal ajal nende emadega juttu puhuda. Väga tore. Ja tasuta muidugi!
Kolmandaks olin juba pikemat aega mõelnud, et peaks passitaotlused teele saatma. Oscaril pole veel Eesti passi ja endale peaks Kanada oma taotlema.
Oscari osas läks kohe keeruliseks, sest sõbranna hoiatas, et alustuseks peab sünnitunnistuse laskma legaliseerida ja seda saab teha ainult teises Kanada otsas. Kuskilt infot ei leia, et mis ja kuidas, jube tüütu. Hakkasin siis saatkonda meili kirjutama... kui jäin mõtlema, et milleks Oscaril kahte passi on vaja? Ainus eelis oleks see, et kui juhtun temaga kahekesi Eestisse lendama, saan Euroopasse jõudes lühemat EU järjekorda kasutada. Aga kui Matt on kaasas, seisame nagunii pikemas. Ja ma pole suurem asi lapsega lendamise huviline, et seda ilma Matt'ita ette võtta.
Üks mure jälle vähem!
Jäigi siis ainult endale Kanada kodakondsuse taotlemise osa. Ma oleks juba peaaegu aasta tagasi kvalifitseerunud, aga... laiskus-laiskus-laiskus. Bürokraatia ajab mind hulluks! Ma olen nii palju kordi pidanud mingeid asju taotlema, et ihukarvad tõusevad püsti kui neid ankeete näen. Kodakondsuse jaoks on veel eriti täpseid andmeid vaja, näiteks kuupäeva täpsusega kõiki kordi kui olen Kanadasse sisse või Kanadast välja läinud. Kuupäeva täpsusega kõik aadressid, mis mul siin on olnud. Kõik töökohad (neid on küll õnneks ainult kaks). Kõik maksutagastused. Koopiad kõikidest passidest, mis siin elatud aja jooksul on olnud, ka aegunutest (vedas, et selle alles olin jätnud).
Keeletesti peab samuti uuesti tegema. See pole loodetavasti pärast kuut Kanadas elatud aastat enam suurem probleem, küll aga oli keeruline leida kuupäeva, mil Matt saaks Oscarit hoida, sest testi tegemiseks pean teise linna sõitma ja see kõik võtab vähemalt pool päeva aega.
Ja kui paberid esitatud, on aastajagu ootamist. Aga loodetavasti ei pea pärast seda enam kunagi midagi Kanadalt taotlema. Siis olen oma.
Ei taha olla isiklik, seepärast küsin üldiselt. Kas Kanada kodakondsuse saamine tähendab formaaljuriidiliselt, et inimene peaks esitama taotluse Eesti kodakondsusest loobumiseks? Teatud survegrupp Eesti riigikogus soovib, et topeltkodakondsus oleks lubatud. Samas tundub, et rahva hulgas populaarsust kogunud poliitiline jõud asub selles küsimuses eitavale seisukohale.
VastaKustutaEi pea, sest põhiseaduse kohaselt ei saa sünnijärgset kodakondsust ära võtta (kuigi kodakondsuse seaduse säte ütleb, et topeltkodakondsust ei tohi olla). Väga paljudel eestlastel siiski on topeltkodakondsus ja Eesti ametnikud selles probleemi ei näe. Ilmselt on olulisem, et võõrastel poleks nii lihtne sisse saada, mitte see, et omadel lisapasse poleks.
KustutaKuna Oscar on sündinud Kanadas, saaks ta minu kaudu küll Eesti passi, aga 18-aastaseks saades peaks otsustama, kummast loobub, ei saa mõlemat alles jätta. Eestis tekiks tal 18-aastaselt ka sõjaväekohustus, mida Kanadas ei ole (siin võib sõjaväega liituda vabatahtlikult ja sõjaväelastele makstakse väga hästi (pluss rida muid boonuseid), nii et kui selline huvi peaks tekkima, ei oleks suuremat mõtet seda Eestis teha).
Ma arvan, et Eesti muutub tulevikus liberaalsemaks ja lubab ka ametlikult topeltkodakondsust (kuigi idanaabrit arvestades on see riskantne). Juhul kui mina peaks Eesti ja Kanada kodakondsuse vahel valima, võtaksin Kanada oma, sest ilmselgelt on mu tulevik nüüd siin ja Eesti passi otseselt vaja ei ole. Aga kuni seadus mind sellest loobuma ei sunni, hoian ikka alles!
Mõtlesin just ise sama asja küsida. Sellega on alati nii keerulised lood. Aitäh põhjaliku selgituse eest :)
KustutaAga jaanuariks eriti plaane pole. Kuna aprillis tähtaeg, siis üritan lihtsalt ellu jääda selle suure kõhuga :D Ja natuke tööd teha ja lapse tulekuks valmistuda.
Oi, palju õnne! Suure kõhu osas ma sind ei kadesta, aga beebid on nii vahvad!
KustutaSelle sôjaväekohustuse kohta: kui poisil on Eesti pass aga Eestis pole viimased 6 aastat resideerunud siis sôjaväekohustust neile ei laiene.
VastaKustutaSee on küll mõistlik!
KustutaMiks Oscar peaks 18 aastaselt loobuma ühest passist? Ta on ju samuti sünnijärgselt eestlane, peaks ju sama teema kehtima nagu teil kui teil kaks passi on tulemas.
VastaKustutaKuule, sul on õigus, ta on läbi minu sünnijärgne kodanik, mis siis, et ei sündinud Eestis!
KustutaEi tahaks tunduda mingi hädakraaksujana, aga Madis seda teab, kas meil selleks ajaks enam Eesti riikigi on, millel oma pass ja sõjavägi.
VastaKustutaSaigi läbi mu igapäevane lugemine.. sattusin su blogi peale u kuu aega tagasi, peale paari postituse lugemist mõistsin, et see on väärt värk, kerisin blogi täitsa algusesse tagasi ja lugesin iga päev natuke, kuni täna õudusega avastasin, et viimasel postitusel polegi "next" nuppu.
VastaKustutaIgatahes väga tore lugemine oli, huvitav oli sinu tegemistele ja toimetamistele kaasa elada, aitäh jagamast!
Vau, terve blogi?! Aitäh, mul on nii hea meel, et sulle meeldis!
KustutaEesti pass Oskarile võiks ehk tulevikus kasuks tulla kui ta näiteks kunagi omal käel Euroopas reisida soovib või mõnda aega Euroopas elada soovib. Ma kõrvalt näen kui palju jauramist viisadega on.
VastaKustutaEks ta saab tulevikus endale selle passi tellida kui tahab.
KustutaMatt on terve Euroopa läbi reisinud ja ma ei tea, kas tal üldse mingeid viisasid on selleks vaja olnud. Ta pole seda kordagi maininud küll. Euroopas elamiseks läheb ilmselt küll viisat vms vaja.
Ma oma lapsele UKs samal pohjusel Eesti passi ei taotlenud aga rahvastikuregistrisse kandsin ikka. Laps sai omale Eesti isikukoodi ja kui ta kunagi tulevikus peaks tahtma Eesti passi on selle vorra lihtsam. Rahvastikuregistrisse peaks saama posti teel ka kanda kuigi ma kaisin saatkonnas koha peal.
VastaKustutaOii, ma tean seda tunnet, kui oled kuude kaupa võimlenud lastega ja nüüd kingitakse üks vaba hetk. Mul kaasa viis mind siia https://www.kingitus.ee/kingitus/18-spaa-ja-saunakeskus-kahele ja sa ei kujuta ettegi milline idüll see oli! Ei mingit kisa, mitte keegi ei nutnud - täielik lõõgastus. Ma armastan oma lapsi, aga mõistsin, et armastan ka vaikust. Saime lõpuks ometi koos aega veeta ja üksteisele pühenduda. Kui Tallinna poole on asja, siis julgen soojalt soovitada.
VastaKustuta