Jäin täna selle peale mõtlema kui vannitubasid koristasin. Ma kasutasin Eestis täiesti teisi (ja teise lõhnaga) puhastusvahendeid. Ma tegin teistsuguseid sööke. No mitte kardinaalselt erinevaid, aga siiski. Ma kasutasin muid parfüüme. Kanadas ollakse enda lõhnastamisel ikka väga tagasihoidlikud, nii et ma peaaegu ei kasutagi enam midagi. Šampoonid, palsamid, kreemid olid ka teised. Aknad on aastaringselt lahti, õhk liigub.
Misasi see siis lõhnab? Mina ise? Lõhnan niimoodi, et terve maja on selle lõhna minult üle võtnud?
Enamikel inimestel on kodulõhn, aga kõik need, kes mulle praegu pähe tulevad, on juba aastakümneid samas kohas elanud. Ma olen seda lõhna alati pigem koha kui inimestega seostanud. Mõnes kodus on see vaevumärgatav, teistes jällegi hästi äratuntav. Ma võin oma pea panti panna, et kui viiksite mu kinnisilmi ühte neist kodudest, millel on kindel lõhn, ütleksin hoobilt ära, kelle juurde olen sattunud. Terve suguvõsa pead võin ka panti anda!
Lõhna kaasakolimisest on mul tegelikult siitsamast Kanadast näide võtta - kui meie sõbrad Nanaimosse maja ostsid, oli uues majas kohe esimesest päevast alates nende lõhn, kuigi nad ei teinud seal remonti ega midagi. Eelmised omanikud (kes seal mitukümmend aastat elasid) olid paar päeva tagasi välja kolinud, suvisele ajale ja kolimissaginale kohaselt olid ka kõik uksed-aknad pärani lahti. Loogiliselt võttes peaks sellises kohas lõhnama endiste omanike järele (või siis üldse mitte millegi järele, sest värsket õhku tulvas igalt poolt peale), aga ei - koht lõhnas täpselt nagu nende eelmine kodu.
Vahel küsitakse, et kellena tahaksid ühe päeva elada kui selline vahetus oleks võimalik? Mina tahaksin kellegi teisena omaenda koju sisse astuda. Tahaks teada, mismoodi siin siis lõhnab? Mina ei tunne küll mitte midagi!
Me avastasime käsitöötunnis, et kodust kaasa võetud akrüüllõngad lõhnasid kodu järgi. Proovi järgi :)
VastaKustutaAga oma kodu lõhna ju ei tunne?
KustutaKodus olles ei tunne jah aga lõnga lõhna tundsime ise ja teised ka kinnitasid et oli iga ühe kodu lõhn.
KustutaMul jälle on kogemus, et mu enda pikaaegne kodu jäigi võõralt lõhnama. Seal kodus olid igal pool vaibad ja gaasiga pliit ning veeboiler. Mulle tundus, et kuidagi see kombo tekitas tugeva võõra lõhna, mida märkasin alati, kui olin ise veidi kauem kodust eemal olnud. Samas mulle pole veel öeldud, et mu kodud lõhnaks kuidagi spetsiifiliselt. Küll aga, et mu hetke kodu on väga minulik, kuigi vähemalt enamik mööblit kuulub mu elukaaslasele ja kuulus juba enne meie tutvumist. Huvitav teema igatahes!
VastaKustutaMul on Eestis kaks üürikodu olnud, mis samuti lõhnasid võõralt. Mõlemad olid möbleeritud, eks see mängib samuti rolli.
KustutaMuide, siin on vaipade pesemine väga levinud, seda ma näiteks Eestist ei mäleta. Iga toidupood rendib vaibapesumasinat ja need on tõsiselt efektiivsed. Ma puhastame enda omasid vähemalt korra aastas (kõigis magamistubades + trepil on helebeež vaipkate). Märgpesu vastava ainega teeb ikka puhtamaks küll kui tavaline tolmuimeja. Muidu ei saaks arugi, aga see vesi, mis hiljem masinast välja tuleb, on päris must.
Njah. Vaipu meil enam ei ole, kui välja arvata porimatt ja teine veel, mis enne koridoris oli - selline karmikoeline tumepruun, mida kassidel on luba kraapida. Aga nüüd pidevalt oksendava beebiga olen hakanud tõsisemalt mõtlema diivanipesule. Ei jaksa enam ükshaaval neid okseloike töödelda. Loodetavasti on varsti ühtlane. Siiani õnneks tuleb ainult piima ja vähemalt ise ma haisu ei taju :D
KustutaMa pesin pärast Nanaimosse kolimist esimesel suvel tugitooli ära (vaibapesuril on need spets otsikud) ja olin äärmiselt üllatunud kui must vesi sealt välja tuli! Nii et pehme mööbel tasub üle käia isegi ilma oksendava beebita :)
Kustuta