06 august, 2019

Nats koba

Mis riideid te kodus kannate? Sõbranna rääkis, et mees olevat kurtnud, et ta pidavat vabal ajal liiga koduselt riietuma. Tema jällegi ei taha pärast tööd diivanil lösutades teksades või muus taolises olla, sest ebamugav ju! Töö on sõbrannal nagunii suht viisakas, nii et enamiku osa päevast veedab üsna üleslöödult. See viib mind omakorda mõttele, et kui sul juba meik näos ja juuksed korras, siis ei anna ju isegi dressides väga rääbakas välja näha. Või annab?

Aga mees on tal jällegi selline, kellele meeldib hästi riides käia ja viisakas välja näha. Selles mõttes aus värk. Vahetuskaup või nii.

Mul endal on alati sellised peikad olnud, kes mitte ainult kodus, vaid ka muidu pigem mugavalt riietuvad. Ja ma ise olen kodus suht alati dressides, suvel palavaga mingis kleidis. Aga näiteks Matt käib tööl viigipükstes ja triiksärgis (neil on dress code), mul kohe silm puhkab kui hommikul minema hakkab. Täiesti teine tera! Samas on mul täiesti ükskõik, mis riietes ta kodus ringi lohiseb. Enamasti dressides nagu minagi. Sobime siis vist.


Me käisime vahepeal mõneks päevaks Vancouveris sõpru-sugulasi külastamas. Matt'il oli vaba nädal ja ütles, et lähme kuhugi - ükskõik kuhu! Ainult vali! Mina ütlesin, et tahan Vancouverisse. Matt arvas esimese hooga, et teen nalja. Et kui sul on võimalik ükskõik kuhu minna, siis olevat loogiline millegi põnevamaga välja tulla.

Aga Vancouver ongi põnev! Pealegi on Oscar täpselt selles eas, kus temaga reisimine veel teab mis tore ei ole. Ta nimelt tahaks katkematult joosta. Ükskõik mis suunas. Aga mina ei taha katkematult joosta. Matt veel vähem. 

Igatahes oli tore. Kohe esimesel õhtul käisin sõbrannaga kokteilitamas ja hiljem pikal jalutustiirul. Nagu vanasti. Hästi hea oli. Ja kõigil hommikutel kõndisin Ossuga oma lemmikkohvikusse croissant'ide järele.

Okei, mitte kõigil hommikutel. Esimesel hommikul mõtlesin, et teen elu lihtsaks, tellin söögi tuppa. Tavaliselt toimib see ideaalselt, sest nii saab ka Oscar kõhu täis ja ma ei pea teda kuskile istuma aheldama. Algus oli paljutõotav, sest söök nägi tõeliselt hea välja:


Edasi läks juba veidi vähem paljutõotavalt, sest esiteks keeldus Oscar söömast. Isegi seda marjasmuutit, mille ekstra talle mõeldes tellisin, ei tahtnud. Oli natuke tõbine, sellepärast. Sõin siis ise, väga maitsev oli. Kandiku tühjade nõudega tõstsin ukse taha, aga smuuti jätsin Matt'ile, mõtlesin, et kui üles ärkab, siis äkki tahab. Ise imestasin, et huvitav küll, et sellises helebeeži vaibaga hotellis üldse nii punast smuutit serveeritakse... Juba tellides mõtlesin tegelikult. Sest üks koostisainetest oli peet.

Saate aru, kuhu ma tüürin, jah?

Noh, Matt ärkaski lõpuks. Ja üsna varsti läksin midagi sellest kapist võtma, mille otsa ma smuutiklaasi olin tõstnud... ja see lendas läraki maha! Nagu filmis. Sellele beežile vaibale.


Terve. faking. klaasitäis. smuutit. PUNAST! 

Ladusin hunniku rätikuid peale, mis hetkega dramaatiliselt lillaks värvusid ning helistasin alla, et nad meile koristustiimi saadaksid. Kuigi olime mõlemad täiesti veendunud, et peedi-marja-teab-mille-segu ei saa heledalt vaibalt küll mitte millegagi maha! Et ilmselt peame terve toatäie uut vaipa kinni maksma või midagi... Aiiiii. 

Aga see TULI maha! Ma ei tea kuidas... Mingi sprei ja harjaga nühiti ning hiljem polnud nähagi, et seal midagi olnud oleks. Müstika. Igatahes lubasin endale pühalikult, et ei telli enam elu sees midagi punast hotellituppa. See õnnetus küll hüüdis juba kaugelt tulles. Ma lihtsalt ei kuulanud. Teinekord võiks...

12 kommentaari:

  1. Noh, nende hüüdvate õnnetustega on nii ja naa. Vahel tõesti ei pane tähele. Aga vahel käib justkui kõik aegluubis, maitia, kas hakkab isegi aeg end tagurpidi kerima või mis see on, et sa nagu tead täpselt, isegi kõiki neid sõnu, mis pärast tulevad, ja IKKA juhtub. Justkui mingi pidur või lukk oleks peal, no et peabki lihtsalt juhtuma. Kas see on siis see koht, et "Sul oligi vaja seda kogemust" või mis asi (8O Aga kui selle välja ütleks, siis kõlaks see küll väga tänitamise moodi. Nojah, eks siis võtadki selle lihtsalt teadmiseks, nagu sa tegidki. Aga samas - see teadmine oli sul ju ennegi olemas - seega, milleks oli vaja nö teadmise kogemusega kinnistamist, arumaisaa. Ja nii on paljude asjadega. Elik siis - nagu ütles Rõbakovi tegelane Kroš - kordamine on tarkuse ema, aga kes on isa?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mõne asja lihtsalt peabki omal nahal ära katsetama, midagi pole teha!

      Kustuta
  2. Hea kui ma ennast uksest väljagi minnes mukkida viitsin. Selles osas on mäetöö küll meigikoti tühjaks teinud, et kiivri all pole soengut mõtet teha ja vahet pole kui veekindel meik on, päeva jooksul läheks see ikkagi laiali, nii et milleks vaevuda. Ma ei tea, mul on kodus reeglina haaremipüksid, ema kootud head soojad villased sokid ja olenevalt tujust pluus või hõlst. Kui tuju pole ja uksest väljaminek ka ees ei oota, piisab pükstest ja sokkidestki.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul oleks ka mingeid häid haaremipükse vaja!

      Kustuta
  3. Anonüümne6/8/19 19:31

    Ära taha haaremipükse, tagumik vajub põrandale.Viska veel üks lohvakas tshirt üle ja oled riiulikast.
    Iseenesest kui ikka täitsa ükskõik on väljanägemisest.

    VastaKustuta
  4. Anonüümne6/8/19 23:32

    Muidu peedi värv ongi selline värv, millega ei anna ei munadepüha mune ega lõnga värvida. On küll ullult punane, aga värv peal ei püsi. Seega võib olla see nii kummaline ei olegi, et hästi maha tuli. Hea, et mustika smuuti polnud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vot seda ma ei teadnudki! Sõrmed värvib küll väga hästi ära juba koorimise käigus, sellepärast arvasin, et ju ei tule plekid välja. Aga mustikasmuutit on Oscar kodus pluusi peale valanud ja see tõesti ei läinud enam puhtaks.

      Kustuta
  5. No mustikas on kökimöki põldmarja kõrval. Põldmarja siirup on konkurentsitult kõige parem siirup (ise olen teinud), aga plekid ei lähe peale maailma lõppu kah välja.

    VastaKustuta
  6. Ma kannan aasta ringi kleite.Kodus alati.Tööl ei saa ainult kleidiga olla,siis on retuusid jalas.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kleit on täiega mugav, ei ahista kuskiltpoolt.

      Kustuta
  7. Anonüümne9/8/19 01:53

    Mulle ei meeldinud varem nn koduriideid (dresse vms) kanda, aga kui ostsin esimese paari Lululemoni retuuse, siis peale seda muud ei tahagi kanda. Kallid küll, aga istuvad niiiii hästi ja on tõesti kvaliteetsed. Wunder Under mudeli mustad retuusid mul praegugi jalas.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul on kodudressid samuti Lululemonist. Nii mugavad ja lõputult võib pesta ilma, et värvi kaotaks või välja veniks.

      Kustuta