Täna hommikul sain aga jälle targemaks:
Kohanimedega on veel hullem. Minu meelest on normaalne kirjutada Mehhiko, mitte Mexico, aga samas kui keegi kasutab Hawaii asemel Havai, tahavad mul silmad peast välja kukkuda. Nii et mu enda loogikas pole samuti loogikat. See pani mõtlema võõrtähtedele ja viis avastuseni, et... "c" on igati täieõiguslik eestikeelne täht, samas kui "q, z, w, x ja y" võõrtähtedeks arvestatakse.
Okei, ma räägin küll omaenda iidse kooliaja näitel, kus alguses tuli tähestik pähe õppida ilma võõrtähtedeta ja hiljem lisaks teada ka seda, kuhu võõrtähed käivad. Mismoodi on "c" rohkem eestikeelne täht kui näiteks "z"? Kui paljusid "c"-tähte sisaldavaid sõnu te teate? Coca-cola ei lähe arvesse!
Ma lausa guugeldasin ja leidsin c-vitamiini ja cm'i. Sellele viimasele annaks pigem pool punkti, sest pikalt välja kirjutades on ikkagi sentimeeter (noh, et jällegi mingit loogikat ei oleks).
Te seda muidu teadsite, et "
Kuidas AÜR moodustub? Ameerika Ühinenud Riigid? Riigid, mitte osariigid?
VastaKustutaAmeerika Ühendriigid
KustutaToruujumine? Vanasti oli maskiga ujumine, aga kuna ma niikuinii ujuda ei oska, siis ma ei tea, kas see on sama asi. No et mask ja toru, ma ei tea, kas balloon ka sinna juurde käis (vahel vist käis). Nu pogodi filmis on näha, kuidas see hunt seal mitu korda maskiga (ja toruga) ujus.
VastaKustutaToruujumine ehk snorgeldamine on maski ja toruga ujumine ning sukeldumine on see ballooniga variant, mis lubab veepinnal solberdamise asemel hoopis sügavale minna.
KustutaRukolaga on tegelikult veel keerulisem sest selle nime all tuntakse kahte eri liiki, nii üheaastast põld-võõrkapsast (Eruca vesicaria) kui püsikut võõr-liivsinepit (Diplotaxis tenuifolia). Olen mõlemat kasvatanud, maitse on neil sama :D Ja siis veel saab kakelda selle üle, et lehtkapsa asemel restoranides kale-kapsast pakutakse.
VastaKustutaVõõr-liivsinep on veel eriti hea nimi. Esimese hooga ei kõlagi nagu salat! Peen.
KustutaMa näiteks viimase ajani arvasin, et Poola pealinn on "Varssav", aga nüüd olen juba jupi maad targem ja sain teada, et seal on meie keeles "i" ka veel lõpus.
VastaKustutaVäga vajalik oli sinna "i" lisada. Krunniga tädi mõtles, et kuidas asja keerulisemaks ajada :) Mina ka ei teadnud!
KustutaMa jälle tunnen, et kui keegi kirjutab muidu eestikeelses tekstis Hawaii, siis on see selline peenutsemine, et no anna olla... Samahästi võiks kirjutada Helsinki, Cuba ja Mexico.
VastaKustutaHelsinki, Cuba ja Mexico kõlavad minu jaoks samuti eesti keeles peenutsemisena, aga Hawaii tundub millegipärast õige :D
Kustutama sain teada, et otsak mitte otsik - see asi mis trelli (mitte drelli, mis on riidesort) otsa käib
VastaKustutaWhaaaat? :D
KustutaMa ei teadnud kumbagi - otsakut ega drelli.
Keelekorralduse kohta tehtud teadustöödes on seda "otsakut" ka kritiseeritud. Just nimelt argumendiga, et mitte keegi ei kasuta "otsikut" otsimisvahendi tähenduses (nagu ÕS soovitab), kõik kasutavad just nimelt mingi otstüki tähenduses ja on kogu aeg kasutanud. Vähemalt on nüüd hakanud ka ÕS seda "otsaku" alternatiivina lubama, kuigi miks seda "otsakut" üldse vaja on.
KustutaMa blogisin sellest kunagi
https://notsumaja.wordpress.com/2016/03/24/mis-keelel-see-meelel/
ja seal tõi üks kommentaator - vt eelviimases kommentaaris - ka otsiku-otsaku kronoloogia ära.
Keegi võiks küsitluse teha segadusttekitavate sõnade osas. Ma arvan, et "otsikut" kasutavad peaaegu kõik siis vales kontekstis ja "otsakust" pole suurem osa isegi mitte kuulnud :) Või noh, ma muidugi puhtalt iseenda pealt üldistan, aga ilmselt väga suurelt mööda ei pane!
KustutaPesukaitSEd ja elektrikaitsMEd on ka üks selline asi. RahaD, (juhi)loaD, alimendiD, kuigi see on pigem kõnekeel.
KustutaVa J. V. Veski leiutatud käsitama-käsitsema-käsitlema paronüümipesa. Ma arvan, et olen üks väheseid, kes teab, kuidas neid teoreetiliselt peaks kasutama, aga ei hinda sellist justkui meelega seatud lõksu ometi.
Kustutaosutama-osundama on samuti paras õnnetus. Oli siis tarvis.
Käsitsema ja käsitlema on mul täitsa kasutuses, "käsitama" pidin lausa guugeldama, et mida see tähendab. "Osundama" kõlas tuttavalt, aga guugeldasin ja olen jälle targem. Kuigi miks ei võiks öelda "tsiteerima", pole ju vaja igale asjale sünonüümi!
KustutaMuide, täna sain õigekirjagurmaani instagramist teada, et võib kirjutada nii "ei tekki" kui ka "ei teki". Ei TEKKI??? Misasja?!
Sifoon ja šifoon - üks on see, mis vurtsu teeb (pudeli-ballooni otsik) ja teine õhuke läbipaistev riie. Dekk ja tekk - AV seade ning voodikate ja laevalagi. Blokk ja plokk - poliitiline liit, blokeering ja ehituskivi või muu nelinurkne asjandus (märkmik nt). Tress ja dress - kardpael mundripükste küljel või spordipüksid. Pagi ja bagi - tuuleiil või masin.
VastaKustutaSelliseid sõnu nagu tress, pagi ja bagi pole ma vist küll kunagi veel kasutanud.
KustutaMina küll :) Nt meil käis väike bagi suvilas kündmas - maa lihtsalt ei kannatanud suurt rasket traktorit välja. Merel on ka olnud kerge pagi, mis veepinna korraks kortsu lööb (iil oleks natuke liiga tugev, aga pagi on just paras). Ja kuna mulle mundris mehed meeldivad, siis paraadvormidel on ju pükstel tressid peal, kas punased või kuldsed.
Kustuta