Käisin Oscariga jalutamas ja tal oli vaja tingimata mööda kraavi kõndida. Alguses üritasin teda veenda tee peale tagasi tulema, aga lõpuks andsin alla, sest mida hullu seal kuivas kraavis ikka leidub?
Leidus herilasepesa. Ükspäev ma just kirjutasin kui kirglikult ma neid vihkan, eksole. Etteruttavalt võin öelda, et need tunded ei ole viimaste päevade jooksul teps mitte soojemaks muutunud.
Igatahes astus Oscar sinna sisse ja sai esimese hooga kuskile pahkluu kanti nõelata. Haaras valusast kohast käega ja sai kohe järgmise sutsaka peopessa. Seejärel istus suures ahastuses röökides maha ja sai veel neli korda, sedapuhku kintsu ja põlvele. Kokku siis kuus. Ma pole vist terve elu jooksul kokku kah kuut korda nõelata saanud, aga seda tean väga täpselt kui valus on üks - kuut ei taha ettegi kujutada.
Haarasin meeleheitlikult röökival lapsel mõlema kaenla alt kinni ja jooksin temaga herilaste eest teisele poole tänavat. Herilased muidugi maha ei jäänud. Terve parv lendas ümber ja kümmekond olid nagu takjad ta pükste küljes, kehad ümmarguseks väändunud, püüdes nõela sisse torgata. Tee ääres oli mingi tokk, millega neid maha rapsisin. Samal ajal ronis paar tükki mul õlal ja juuste sees ja kogu see olukord oli nii megarõve, et seda ei ole võimalik sõnadesse panna. Igatahes sain enamiku putukaid Oscari pükste küljest lahti ja jooksin temaga veel kaugemale eemale.
Järgmised kolm tänavat pidin haledalt nutvat last süles tassima, sest kõndima ta enam ei soostunud. Sõbranna arvas, et tal on nüüd ilmselt terveks eluks herilastest trauma, aga mina ausalt öeldes ei usu, et Oscaril oleks olnud aega isegi tähele panna, mis juhtus, sest kui sa oled kahene ja saad kolme sekundi jooksul kuus korda nõelata, siis ilmselt ei uuri ümbruskonda, et huvitav, mis see nüüd oli ja kuidas antud olukorda edaspidi vältida. Mis tähendab, et mingit ettevaatlikkust tal herilaste suhtes ilmselt endiselt ei ole.
Järgmisel päeval oli kraavi kõrvale suur hoiatav silt ilmunud. Ilmselgelt pidid nad potentsiaalsest ohust varemgi teadma, sest muru niites ei istu need putukad tõenäoliselt samuti vagusalt peidus. Aga noh, parem hilja kui mitte kunagi.
Muide, seda, kus nad end täpselt peidavad, ei paista. Maa sees elavad?
Ohh, milline kohutav lugu. Ma saan aru, et õnneks ei tekkinud Oscaril tõsisemat allergilist reaktsiooni. Pidite lihtsalt valu leevendama. Selline kogus herilaste nõelu ei ole üldse nali. Kiiret paranemist! H Saaremaalt
VastaKustutaTa sai eelmisel suvel õlga nõelata, nii et seda ma õnneks juba teadsin, et ülitundlikkust tal ei tohiks olla. Aga hirmus ikkagi. Mul on üks tuttav, kes on väga allergiline ja temal on kogu aeg epi-pen kaasas, et allergilist reaktsiooni maha tõmmata, muidu sureks juba enne haiglasse jõudmist ära. Herilased ei ole naljaasi tõesti. Ja ma ei taha ettegi kujutada kui valus võib selline suur rünnak olla, eriti väikesele lapsele, kes ei saa aru, mis üldse toimub ja miks.
KustutaIgaks juhuks mainin, et allergia ei ilmnegi esimesel kokkupuutel allergeeniga, vaid see võib juhtuda teisel või ka näiteks neljasajandal korral. Seega tähelepanelik tasuks ikkagi olla :)
KustutaSee on tõsi, jah. Sellest oleneb ka, mis piirkonda torge tuleb, näos-kaelas on alati ohtlikum.
KustutaMiks nad seda pesa ei hävita ometi? See on ju eluohtlik olukord tõesti. Või ei tohi seda Kanadas?
VastaKustutaTohib ikka, seda enam, et tegemist on potentsiaalse ohuga inimelule. Ma ei tea, miks pole hävitatud. Teadma pidid nad sellest ikka juba enne Oscari õnnetust. Mina hea meelega hävitaks, aga ma ei näe, kus nad pesitsevad! Omanik muru niites ilmselt näeb, kus see elu seal häirimise korral aktiivseks läheb.
KustutaKanadas on nii, et omanik vastutab kui tema maa-alal midagi juhtub. Ühtedel meie sõpradel on tagaaias bassein ja kuna suveajal turvakatet peal ei ole, pidid nad investeerima nii kõrgesse aeda (värav peab alati lukus olema), kust keegi üle ei saaks tulla, sest kui keegi uppuma juhtuks, oleks omanik süüdi, et jättis selleks võimaluse.
See herilaste eest hoiatav silt on sama asi - nüüd, kus on hoiatatud, saab omanik öelda, et on omalt poolt meetmed kasutusele võtnud. Kes teab, kas jõudis lõpuks kohale, et need herilased seal ikkagi on ohtlikud või hakkas kartma, et teda võidakse kohtusse kaevata, et ta endale teadaoleva ohu eest teisi pole üritanud kaitsta. Kui sinna oleks astunud ülitundlikkusega inimene ja nõelamise kätte surnud, läheks see kindlasti kohtusse.
Kunagi lapsena juhtus mul sarnane lugu, ilmselt olin juba kümme. Üks laps läks metsas ees astus herilase pessa ja meie kahekesi, kes järele tulime, saime nii et tolmas. Ei saanud eluaegset traumat. Valu ei mäleta, aga mäletan, et kui meeldiv oli, et mu ümber askeldati ja hoolitseti. Mina sain vist kaksteist nõela ja teine tüdruk kümme, või oli see vastupidi. Allergia puhul muidugi jama. Usun ka, et kõige hullema trauma said sa ise. Mul laps on ka hull putukafoobik (elame maal) ja temaga ei ole midagi juhtunud hirmsat, seega võta kinni kust see tuleb.
VastaKustutaIse sain kindlasti suurema trauma (lõppkokkuvõttes vähemalt), sest Oscar ei mäletagi enam, et midagi juhtus üldse. Peopesa ainult annab veel tunda, paar korda on nutma hakanud kui kuskil ronides selle koha peale tugevamalt toetab.
KustutaMa ausalt ei tuleks selle peale, et keegi mu kraavi jalutama tuleb - seega samuti ei hävitaks seda pesa, enne kui häda käes. Mind ennast herilased ei sega ja lihtsalt ei tuleks selle peale, et lampi pesa hävitama hakata.
VastaKustutaHerilased kolivad ju ise sisse (maa alla) ning kas tøepoolest on Kanadas siis omanikul koheselt kohustus nad hävitada? Et vørdlus basseiniga? Basseini ju ehitad ise. Samas, mesilaste pesa ju ei hävitaks (ja neistki paljud elavad maa all kuid looduskaitse jne.). Lihtsalt huvi pärast küsin.
Mõtle loogiliselt. Kui oleks selline kohustus, oleks Anu igal juhul seda ju ka maininud. Ning pärast sellist juhtumit poleks omanik kindlasti piirdunud mingi hoiatussildi väljapanemisega (vaid vastupidi, pigem varjanud, et on pesast teadlik).
KustutaMeie piirkonnas elab palju lapsi ja sellel konkreetsel tänaval on jalutajaid palju - nii lastega kui koertega. Nagu pildilt näha, on kraavid lauged, tõenäosus, et keegi sinna sisse jookseb siiski päris suur. Kanadas on iga väiksemgi ebaturvaline asi alati tähistatud ja seda, et oleks kohustus herilased hävidata, ei ole ma öelnudki. Küll aga kohustus inimesi ohust hoiatada, mida nüüd lõpuks tehti.
KustutaVarjamine, et pesast teadlik ollakse, ei ole tüüpilise kanadalase käitumisviis. Nad on siin üldiselt väga varmad vabandama ja suhtlema. Oscar tegi nii palju lärmi, et juhtumi tunnistajaid oli akende peal kindlasti mitmeid ja isegi kui omanik poleks kodus olnud (ebatõenäoline, kuna see toimus õhtul kella seitsme paiku), oleks naabrid talle hiljem kindlasti rääkinud, mis juhtus. Ja siis vaataks juba naabrid ka imelikult kui omanik midagi ette ei võtaks, isegi silti ei paneks.
Kusjuures vaatasin pilti ja tuli meelde et meil olid kunagi maja ees sellised pool lagunenud vanad piirded nagu pildi peal ja üks suvi ehitasid herilased just sinna alla/vahele pesa. Just nagu kus sinu pildi peal see silt on. Meie puistasime küll sinna kus neid nägime sõeluvat herilasetõrjet sest see jäi täpselt tee äärde mis lapsed iga päev kasutasid. Mingit kahetsuat küll ei tundnud, jõledad agreesiivsed elukad. Muide pidid mesilasi ründama ja sööma.
VastaKustutaHerilased on agressiivsed, jah. Eelmisel aastal oli neil meie terrassi lähedal pesa ja siis konkreetselt ründasidki iga jumala kord kui keegi üldse vaateulatusse ilmus. Lõpuks mürgitasimegi pesa ära. Siin müüakse herilasemürki nii pihustatavana kui ka vahuna (pihustub välja tugeva vahuna), toimib väga hästi, aga seda peab muidugi teadma, kuhu seda lasta, tervet kraavi ju üle ei kalla.
KustutaOscar kõlgutas selle puidust osa peal mõnda aega jalgu, siis ronis rahulikult alla ja rünnak algas alles meeter-poolteist eemal, mis paneb mind kahtlustama, et pesa on pigem maa all. Aga kuna ma nende suhtes põrmugi sõbralikumalt meelestatuks ei ole muutunud, kavatsen seda piirkonda iga kord mööda jalutades veidi uurida ja kui aru saan, kus nad on, läheb hävitamiseks.
Herilasi on ka teadupärast erinevaid, Kanada puhul ma ei tea, aga Austraalias praamiga üle Murray jõe sõitmist oodates nägin mina igatahes silti, mis hoiatas mingite eriti agressiivsete ja ohtlike herilaste eest ja soovitas autol aknad-uksed kinni hoida. Austraalia on küll umbes täpset sama ülereguleeritud kui Kanada näib olevat, aga päris asjatud sellised hoiatused vaevalt on. 😀
VastaKustutaTore, et Oscariga kõik korras ja loodetavasti tõesti putukahirmu sellest ei tule.
Just arutasime sõbrannaga ükspäev, et Austraaliasse küll ei koliks, sest seal kõik loomad-putukad-maod eriti jubedad. Ja nüüd tuleb välja, et isegi herilasi on sinna mingi ekstra-tige sort sattunud.
KustutaAustraalia loomad (mõistame selle all imetajaid ja linde) on ju tegelikult väga nunnud ja ohutud. Roomajad ja putukad teevad selle nunnunduse kohe maatasa muidugi. Austraalia muidu on nii äge, et fauna ei segaks mind kolimast, mulle meeldib siiski niisama külastada nii et kolima ei hakkaks minagi.
KustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustuta