07 juuli, 2020

Pulk äravoolus ja muid jutte

Kui meil mõned kuud tagasi maalrid käisid ja paar seina üle võõpasid, mõtlesin, et oh kui mõnus töö, isegi vaadata on rahustav. Kellele siis värvida ei meeldiks!

Aga praegu blogin ainult sellepärast, et terve keha on nii valus, et ma lihtsalt ei saa mitte midagi muud teha kui diivanil vedeleda. Ma nimelt peitsisin aeda. Ja alguses oli tõesti nauditav, aga pärast paari päeva juba valus ka.

Kõik sai alguse sellest, et vana värav hakkas otsi andma ja tellisime uue. Uus nägi vana plangu küljes aga kuidagi vale välja (ja ma ei hakka mainima, et Matt selle kogemata poolenisti samblatõrjega üle pritsis ja halliks muutis). Otsustasin, et tõmban peitsiga üle, siis on sarnasemad. Enne kui poodi vahendite järele läksin, jäin mõtlema, et äkki värviks terve majaesise aia üle, sest seda ei ole nii hullult palju... Mõeldud-tehtud.


Tulemus sai palju värskem ja kaalusin, et äkki peaks terve ülejäänud aia ka üle käima. Aga meil on seda niiiii palju, et ma polnud päris kindel, kas viitsin terve suve võõpamisega tegeleda. Otsustasin, et ei viitsi... aga teen ikka. Ja nagu ma olen - kõike on vaja KOHE! Edeneb hästi, aga ma ise muutun iga päevaga kuidagi kangemaks. Alguses hakkas ranne valutama, siis selg, nüüd õlg takkapihta.

Nii meenuski kui terapeutiline oli vaadata, kuidas maalrid suure rulliga rahulikult üles-alla sahistasid. Päevast-päeva sellist tööd tehes vist ikka päris nii terapeutiline ei ole kui kõrvalt tundub.


Lõpuks tulin tuppa, megaväsinud, üleni valutav ja kohutavalt näljane. Ma sain tegelikult juba kaks tundi tagasi aru, et oleks aeg lõpetada, aga tahtsin purgi lõpuni teha. Toas avastasin, et Oscar oli autod söögilauale ritta ladunud ja liivakastist igale masinale kühvlitäie liiva peale toonud. Mõnele natuke ette, taha ja kõrvale ka. Mis tähendas, et ma ei saanud sööma hakata ega diivanile surema heita, vaid pidin hoopis tolmuimeja järele minema. Lapsed, elu õied! Tõesõna.

Muideks, meil on hetkel vanni äravoolus helendav pulk. Nägin kuskil pilti, et keegi oli lapsele vannis mängimiseks pulgad andnud, mis andis pimedas eriti ägeda efekti. Käisin täna ekstra neid ostmas. Andsin ainult ühe korraga, et eks näis, kas meeldib. Meeldis ja kuidas veel! Aga kui laps vannist välja tuli, jäin mõtlema, et oot, kuhu pulk jäi? Kõik kohad otsisin läbi - pole. Lõpuks vaatasin äravoolu ja... oh õudust. Ilus diskovalgus seal. Pildi pealt tundub nagu oleks pulk sealsamas, haara ainult pintsettide järele, aga tegelikult on palju kaugemal. Mul võiks ka selline normaalne laps olla, kes omale asju ninna ja kõrva topib, mitte torudesse. Siis oleks Matt'il vähemalt vahendid olemas, millega välja koukida. 

Aga pole midagi, tohterdamist jagub selletagi, näiteks eile kukkus Ossu mänguväljakul joostes nii, et verd voolas lausa suust ja ninast korraga. Maru dramaatiline nägi välja, aga ninast jäi suht kohe kinni ja suust tuli ainult sellepärast, et hammas oli natuke huulde lõiganud. Täna kukkus diivanil hüpates nägupidi käetoe vastu ja sai omale terve põsesarna suuruse sinika...


Aga helgematel teemadel ka - meil oli hiljuti aastapäev. Matt küsis lõuna paiku, et kas sa lilled said? Mina, et mis lilled? Hommikul pidid tulema... Helistas siis, aga keegi vastu ei võtnud. Järgmisel päeval helistati tagasi, mina juhtusin kõrval olema. Küsiti, et tahate veel neid lilli? Matt siis minult, et tahad või? No miks ei taha! Õhupalli tahate ka? Matt juba naerab. No ikka õhupalli ka! 

Kui lilled kohale jõudsid (Matt käis uksel, mina värvisin aeda), saatis naabrinaine sõnumi, et "whaaaat, ma olen nii kade, tahan ka kulleriga lilli!" Meil on külaelu, noh.

11 kommentaari:

  1. Õnnitlused 5ks aastapäevaks. Muigasin kui lillede lugu lugesin (meenus kohe äpardus tordiga) ;)
    Küllap oli Oscaril mõttes vaadata, kas pulk äravoolutolust alla läheb...Mu noorem laps toppis miskeid pisikesi EMT lepatriinusid ninna (olid kunagi sellised logod, mida sai telefonile kleepida). Näppis oma imepisikeste sõrmedega telefoni küljest lahti, pani veel mõnel juhul 2 tükki kokku ka ja ninna nad rändasid. Mees sai 2 korda EMOs käia, et neid eemaldada, sõrmed on küll väikesed, ent suudavad nina süguvusse asju toppida hämmastavalt kaugele. Herneid õnnestus mul endal välja nokkida...valvasin söögiajal kotkapilgul, et käsi käiks ikka suu ja laua vahet, mitte laua ja nina vahet.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oo, ma mäletan neid lepatriinusid! Mul töötas sõber EMT-s ja tõi neid lehtede kaupa, sain kogu tutvusringkonnale jagada. Nostalgia :)

      Kustuta
  2. Nojah, kuidas Madlikese õde Liispet toppis omale herne ninna, kuidas Vahtramäe Emil tõmbas omale supitirina pähe ja ei saand seda enam ära, kuidas Melker Melkerssonil läks rahustuspill ninakoopasse ja polnud märgata, et ta seal just eriti rahustavalt oleks mõjunud ... Ja et sa end ikka veel liiga hästi ei tunneks ja aru saaksid, et ikka kõik sinu kiusamiseks on ette nähtud, siis tuleta meelde, kuidas Tom Sawyer aeda värvis. Mis ma tahan öelda - selmet lillede üle kiibitseda, oleks sa pidand selle "külaelu" sappa võtma ja aeda maalerdama saatma XD
    Aga valutava õla peale mässi mõned toored kapsalehed ja seo kinni ja maga seal peal. Hommikuks on lehed krõpsud ja valu kas just kadund, aga hulga väiksem.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Naabrinaine on tore muidu ja ta tuleks vabalt appi kui ma kutsuks, aga kuna tal on kolmeaastane, siis ma ei taha ettegi kujutada, mida need kaks naasklit selle ajaga korda saadaks, mil meie tähelepanu aial oleks :D

      Kapsaleht on hea soovitus, aga täna on õnneks juba vähem valus ja kuna vahepeal peaks korra vihma tulema, pean nagunii pausi tegema ja kuivemat ilma ootama. Selle ajaga jõuab keha ära paraneda.

      Kustuta
  3. No sul on ikka NII ilus kodu. Ja kangesti korras ja hoolitsetud ka muidugi.

    Aga valutava kere osas saan kaasa rääkida, mul on parasjagu camperi eksterjööri tuunimine käsil, umbes sada korda päevas kõrgel treppredelil üles alla... you get the picture. Kapsaleht on jah hea soovitus, aga siis peaksin end üle kere kapsasse mässima, nii et jääb vist ära.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui ma siin mõned aastad tagasi paar päeva haiglas olin, siis üks palatikaaslane soovitas lepalehti. No et roobitse paar vihatäit ja laota sängi laiali ja lesi seal otsas siis. Ma arvan, et kapsa puhul aitaks see samuti - tee omale üks hea krõmpsuv ase ja heida peale. Võib enne need lehesooned natuke puruks tampida, et mahl välja tuleks, kile alla, lehed peale ja ise kõige otsa - siis hea jahe kapsas leevendab valutavat ihu :)

      Kustuta
    2. Oh, ma tahan siin veel nii palju muuta ja ilusamaks ja paremaks teha, mul on kogu aeg mitu projekti korraga käsil. Matt'i sõber hiljuti küsis, et kas ma ei tahaks vahelduseks kudumise või muu sellise väiksemaga tegeleda (ta on puusepp ja muidu osav tüüp, nii et aeg-ajalt ma palun, et ta mingi posti või aia maha võtaks, midagi lühemaks lõikaks vms). Aga aed on endiselt veel kaugel sellest, et ma sellega rahul oleks. Algusega võrreldes muidugi päris suur areng, sest siin polnud ühtki puud ega põõsast, ainult võssakasvanud istutuskastid ja rämpsu täis koeraaed. Plangu värvimine annab üllatavalt suure efekti, ma imestan, et selle peale varem ei tulnud.

      Lepalehtedest - kas kuidagi... krõbe ei ole nende peal magada? Ma ei saa isegi ühe terakesega pudiga magatud, pean üles leidma ja maha pühkima, sa siin soovitad lepalehti :D Kile selle kõige all oleks veel eriti hull!

      Kustuta
    3. Jaa, ma olen kursis selle "kogu aeg mitu projekti korraga käsil" olukorraga, sama siin :)
      Aga jah, mõni asi annab koheselt suure efekti, nagu su plank näiteks. Ja no kui sa ütled, et aias polnud enne üldse puid-põõsaid, siis oled sa ikka megatöö ära teinud, patsuta endale õlale.

      Mis nüüd puudutab lepalehtedel magamist, kile kõige all... no aitüma, Cax Murka, aga ma jätan vist selle ravivõimaluse vahele. Mulle tundub, et valutav lihas ja haige kont on leebem variant kui lepalehevoodi :)

      Kustuta
  4. P.S. Vabandust, õnnitlused jäid maha!

    VastaKustuta
  5. No Bullerby anna magas kadakaokstel ja ütles, et super uni oli :) Ma olen ka sihuke "printsesse hernel", et ei talu purusid voodis ega palja talla all, aga kui ikka nii hull on, siis ma prooviks järele. Kahju ta ikka es tee. Ja alati saab selle lasu ju voodist välja visata, kui ikka väegade hulluks kisub. Kile alla sellepärast, et kapsamahl linasse ei imbuks, kus temast mingit tolku ei ole. Lepalehepuruga samamoodi, siis võtad lihtsalt kogu kupatuse kileservast kinni ja ... hoplaa, õue. Ise käid veel duši alt läbi, et mingi krõbin kuskil ihule ei kleepu ja - valma.
    Ma muudkui jähin siin mõtlema, kas teitel seal lepapuid üldse kasvabkine. Aga no kui pole, siis pole, aga kapsas on kindel värk.

    VastaKustuta