29 märts, 2021

Mõnus

Ärkasin hommikul linnulauluga ja tekkis selline rumal küsimus, et kas kevadised linnud suvel ei laulagi või on neil erinevateks aastaaegadeks erinev repertuaar? See kevadine sädin on nii äratuntavalt ainult kevadine, suvel kostuvad minu meelest hoopis teistsugused hääled. 

-

Muide, meil ei ole siin toonekurgesid. Kas pole kummaline?! Ma saan aru küll, et erinevates maailma kohtades on erinevad linnud-loomad, aga toonekurg tundub natuke nagu tuvi, keda peaks igale poole jaguma (selline ettekujutus läheb vist samasse kategooriasse mu lapsepõlve veendumusega, et kõik kassid on emased ja koerad isased).

-

Veel üks küsimus, mis mind pikemat aega on vaevanud - kuidas teil termostassist või kaanega topsist tee/kohvi joomine välja tuleb? Kohviga pole mul üldse mingit muret, see võib ükskõik kui kuum olla. Ma muidugi joon ainult vahustatud piimaga kohvi, võimalik, et vahune tekstuur teeb joomise lihtsamaks. Aga teega on täiesti võimatu! Tee peab peaaegu külm olema, et ma seda mingi väikse augu kaudu rüübata julgeks. 

-

Muide, kas teie teate, mis on ASMR? Novot, mina ka ei teadnud paar nädalat tagasi, kuniks komistasin internetiavarustes ühe selleteemalise video otsa. ASMR tähistab seda mõnusat kõdi, mis tekib peanahal. Näiteks kui massaaži ajal massöör lödinal kätele õli juurde määrib ja taustaks mängib vaikselt spa-muusika. Või kui keegi sulle soengut teeb. Või akna taga krabistav vihm.

Tuleb välja, et on ports inimesi, kes teevad videoid, mis peaks selle mõnusa tunde andma. Lihtsalt erinevad vaiksed hääled - veevulin, küünteklõbin, kreemitamine, sosistamine, põleva küünla praksumine; loetelu võiks lõputult jätkuda. Blogimise taustaks mängib mul praegu näiteks selline. Trikk pidi olema, et kuulata ilma segava taustamürata ja keerata kõlarid põhja.

Nii rahustav ja mõnus. Natuke nagu peamassaaž, aga... verbaalne. 

16 kommentaari:

  1. Kevadel isaslinnud lasevad kuuldavale maksimumi, mis neil kõrist tuleb, sest kevad ja vaja naist :) Valjema häälega isaslind saab pruta. Nii on.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kõlab loogiliselt tõesti!

      Mul tegelikult tekkis üks küsimus veel - miks nad talvel ei laula? Väikesed linnud ei lenda ju talveks soojemasse kohta? Või lendavad? Meil siin muidugi suurt alla +6 talvel ei langegi, nii et nad peaks siin hakkama saama küll.

      Kustuta
  2. Kevadised hüüded, paarilise otsing - need ongi teistsugused. Suvel laulavad nad juba niisama. Kui kuulata lindude laule, siis ühel linnul on täiesti erinevad viisid. Loodan, et ma nüüd ei eksi oma jutuga

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Põhimõtteliselt on seega kevadel töö ja suvel lõbu.

      Kustuta
  3. Talvised, kevadised ja suvised laulud on erinevad jah.

    Näiteks varakevadel (praegu) on väga hästi ajas kuulda, kuidas tihaste laul muutub ja see kevadine väga äratuntav "sitsikleit" vaikselt tulema hakkab.

    Termostassist joomist ma vihkan, olen avastanud. Minu jaoks on kuuma joogi joomisel joomisest vaat et tähtsamgi see, et ma saaks tassi ümber käsi soojendada (sest mu käed külmetavad keskmiselt 350 päeva aastas) ja termostass seda eesmärki ei täida. Pointless.

    ASMR on aastaid vana trend, aga ma vihkan seda ka, minus tekitab see väga ebameeldivaid aistinguid, nagu ka peamassaaž, muide. Osade inimeste aju tõlgendab seda negatiivselt, see on teaduslikult kuidagi välja selgitatud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. oo, jälle oleme ühtekad, ma tahtsin just seletama hakata, et mismõttes meeldiv. Selle peaämbliku kasutamisega võib mind edukalt kriiskama saada.

      Kustuta
    2. Oo, mulle ka meeldib tassi ümber käsi soojendada!

      Aga üllatav, et asmr inimestele nii erinevalt mõjub! Ma lugesin kuskilt, et osadel inimestel ei tekigi seda peanaha kõdi ja mõtlesin, et appikene, millest kõigest nad ilma jäävad! Aga selle peale ei tulnudki, et need hääled neutraalse asemel ebameeldivaid aistinguid võiks põhjustada.

      Peaämblik meeldib mulle ka, aga see on üsna intensiivne ja võib lisaks mõnusale kõdile ka ebameeldivalt mõjuda.

      Kustuta
  4. Valge-toonekurgi pole isegi Rootsis, mis on mu arust palju veidram, sest Rootsi ja Eesti on ju väga lähedal teineteisele, võrreldes Kanadaga. Eestis ongi valge-toonekure levila põhjapiir.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Lindude ränne on minu jaoks täiesti müstika. No kuidas nad oskavad samasse pesakasti tagasi jõuda? Mina inimesena ei saaks ilma gps-ita isegi õigele riigile pihta.

      Kustuta
    2. Anonüümne29/3/21 21:30

      Valge toonekurg jõudis Eestisse 100 a tagasi. Vastseliina essana

      Kustuta
    3. See tekitab küsimuse, et kas esimene toonekurg ikkagi eksis ära, et omadega Eestisse jõudis? Loogiliselt võttes tuleb neil eksimist ikkagi ette.

      Kustuta
    4. Anonüümne30/3/21 23:44

      toonekurgi on väga vähe või üldse mitte ka nt Eesti saartel (ja ka Soomes-Rootsis, ilmselt siis ka Norras), sest nad ei saa hästi üle suure vee lennata, puuduvad mingid tõstvad õhuvoolud vms, mis nende suuri keresid aitaks üle mere lennutada

      //heh, guugeldasin seda just, aga tuleb välja, et polegi tõsi :D aga no huvitav legend ikka. neid pole ilmselt siis saartel ja Soomes-Rootsis hoopis seepärast, et hakkasid alles üsna hiljuti põhja poole liikuma ja pole jõudnud veel igale poole kaugemale :)

      Kustuta
    5. "...mis nende suuri keresid aitaks üle mere lennutada" :D

      Mul tuli kohe silme ette tuules laperdav toonekurg, kes üritab Skandinaaviasse jõuda, aga ei vea välja. :D

      Kustuta
  5. Triibu-liine1/4/21 01:08

    Ka meil siin pole toonekurgi. Ja pääsukesi samuti mitte.

    VastaKustuta
  6. Kanasda linde ma ei tea, aga Eestis rändab enamik lõunasse. Mõned kuldnokad ja musträstaste isalinnud jäävad, ning muidugi tihased ja varblased. Varestest osa läheb ära, osa mitte. Siidisabad tulevad meile talveks Soomest, niisamuti leevikesed. Meie oma leevikesed lähevad lõuna poole, aga mitte päris lõunasse. Kui talved soojemaks muutuvad, siis ilmselt rohkem linde jääb kohale.
    Ja no mis sa laulad, eriti armulaule, kui varbad külmast sinised ja pool kaerahelvest kõhus. Puhas ellujäämine, maga kasvõi korstnas (mul käis kord üks selline tihane).
    Kevadel algavad armulaulud ja üksiti kaitstakse oma territooriumi. See viimane on isegi olulisem ja annab emaslinnule teada, et siin on kinnisvaraga poissmees.
    Suvel käib ka kodu kaitsmine, kuid üldiselt pole siis lindudel aega laulda (ehk vaid hästi vara hommikul), sest kari poegi tahab toitmist.
    Sageli on pika ja küllusliku suvega meie lindudel veel teine ja vahel kolmaski kurn, siis kujutage ette seda meeletut tööd!
    Sügisel aga on parvedesse kogunemise hääled, noored linnud õpivad sotsialiseeruma ja otsivad oma kohta parves ja saavad ärevaks vanemate lindude lõunamaale minekust.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kusjuures ma ei teagi, kas nad siit rändavad talveks minema või mitte, sest siin ei lähe ju külmaks. Tüüpiline talveilm on +6 C ringis.

      Kustuta