Mingil hetkel kerkis sujuvalt 18%, 20% ja 25%-ks.
Tippi jäetakse siin absoluutselt igal pool. Taksojuhile, juuksurile, kosmeetikule - igaühele! Mu eelmisel juuksuril oli hästi intensiivne müügistrateegia ja ükskord, kui mul nagunii šhampoon ja palsam otsakorral juhtusid olema, andsin alla ja ostsin need tema salongist. Ajasin juttu ja automaatselt vajutasin seda 15% jootraha nuppu (sest noh - peab!) ja alles kodus hakkasin vaatama, et oota, kuidas see arve nii suur oli?
Ma kasutan muidu ka salongišampoone, aga need konkreetsed olid täpselt kaks korda kallimad kui kõik muud, pluss jätsin jootraha ju ka šampoonide pealt!!! Sest arve pandi kokku.
See kõik juhtus juba aastaid tagasi, aga ma olen siiani iseenda peale vihane, et niimoodi tünga sain. Aga noh, jälle targem. Nüüd olen tooteid ostes öelnud, et maksan need teenusest eraldi ning enam ei eelda, et hind loogika piiridesse mahuks, vaid alati kontrollin. Tagantjärele tarkusest on vähemalt niigi palju kasu.
Toidukullerid eeldasid vanasti 4-6 dollarilist jootraha (lisaks kohustuslikele teenus- ja transpordisummadele), aga ühel hetkel muudeti ka nende süsteem samaks nagu restoranides, et automaatvalik on 18%, 20% ja 25%. Justkui teeks kuller kallima kotitäie kohalesõidutamisel rohkem tööd kui odavama puhul...
Ja siis tekkisid jootraha variandid ka Starbucks'i. Teenindust on sõna otseses mõttes kaks sekundit, hinnad kümnekordsed, aga jootraha küll tahaks!
Mul ei võta see paar dollarit tükki küljest ära, aga asi on põhimõttes. Miks see neiu, kes mulle kahe sekundiga kohvi ulatab, rohkem jootraha väärt on, kui see, kes viis minutit mu toidukaupa kassast läbi lööb? Ja üleüldse, näiteks lasteaiakasvatajad on meil nii toredad, et neile tahaks iga jumala päev tippi jätta. Nende palk on väike, panus suur, tippi ei kusagil. Ebaõiglane veidi.
Redditist olen lugenud, et ma pole ainus, keda häirib, et iga püstijalaputka nüüd jootraha küsib ja peaaegu kõik kommenteerijad ütlevad, et nad ei jäta tippi kui teenuse saamiseks maha ei istu, aga reaalsus on see, et aja jooksul muutuvad sellised ootused üha normaalsemaks, kuniks varsti peame juba kõige eest "vabatahtlikult" peale maksma.
Ja siis see juhtus. Meil on siin üks väike lihapood, kus müüakse muuhulgas ka igasugu gurmeekraami ja väga palju seal külastajaid ei paista olevat, sest hinnad on kõrged ja liha sageli vanavõitu. Aga olen seal aegajalt ikka käinud, et kohalikku ettevõtlust toetada.
Viimane kord võtsin siis mingi liha ning karbi talumune, asusin maksma ja...
TIP 15%, 20%, 25%
Nalja teete või? TOIDUPOES! Ma muidugi ei jätnud midagi, valisin "muu" alt nulli ja sain edasi arvet tasuma, aga õiglusmeel ei andnud ikka asu ja nii jätsin neile koju jõudes google review.
Ütlesin, et siiani olen käinud kohalikku ettevõtlust toetamas, aga see, et toidupoes jootraha oodatakse, on minu jaoks liig, seega jääb see mu viimaseks külastuseks. Millele omanik vastas, et "paljud kliendid on küsinud, et tahaks kaardiga makstes tippi jätta" ja sellepärast nad selle võimaluse ka lisasid.
Mis on ilmselgelt täielik bullshit, aga no olgu.
Kus ja kui palju Eestis jootraha jäetakse? Toidupoes saab veel ilma hakkama?
Toidupoodides tippi ei jäeta ja sellist automaatset valikut ka pole näinud, et kuskil oleks. Pm kui sulli pole kaasas, siis ei jäta ka restoranis 😆 Muidu 5-10€ on meie peres tavaks söögikohas jätta. Kui kallim ja peenem koht siis 20€. Toidukullerile olen äpis 2-4€ visanud aga juuksurid jm sellised teenindajad- ei ole kombeks. Kui neil rahahäda, siis tõstavad hindu.
VastaKustutaKui me eelmisel suvel Eestis käisime, avastasin, et olen nende kaardiga maksmise tipivalikutega nii harjunud, et tundsin lausa puudust. Me ei võtnud esimestel päevadel sularaha välja ja nii ei saanud kuskil jootraha jätta, kuigi oleks tahtnud. Hiljem sõber ütles, et tegelikult saab jätta, peab lihtsalt teenindajale ütlema ja ta lisab kaardimaksel jootraha. Mul polnud õrna aimugi!
KustutaEestis kohustuslikuks või siis teiemoodi “vabatahtlikuks” pole tipi jätmist veel tehtud. Bolt Foodi äppi tekkis millalgi küll valik jätta tippi - no tip, 1€, 2€, 3€, 4€, 5€. Ma olen mõned korrad 1€ pannud🙄Viimasel ajal ei pane sedagi. Restoranis sama nagu eelpool kirjeldati, et kui sularaha on, siis jätame, aga ainult meeldiva kogemuse korral.
VastaKustutaRootsis eelmisel aastal oli väga segadusse ajav olukord kui mingis lennujaama baaris maksma hakates pidi kaarditerminalis ise summa kirjutama 😆Et ei mingeid valikuid vaid kirjuta summa, mida tasuda soovid😆Naersime, et ei tea kas vähem saaks ka maksta, aga proovima ei hakanud😂
Meil on peamine toiduäpp Doordash. Seal on kohustuslikud service fee, delivery fee ja tax. Ehk äpiomanikule, kullerile ja maksud veel otsa. Aga siis järgmise astmena on "vabatahtlik" tipp kullerile ja valikutes 18, 20 ja 25%. Miks peaks kuller (lisaks delivery fee'le) saama VEERANDI mu toidutellimuse summast??? Restoranis, kus mulle kõik ette kantakse, juttu aetakse, veini soovitatakse, vajadusel mingeid kastmeid vms juurde tuuakse, on loogiline, et jootraha moodustad protsendi kogusummast. Aga kulleril?
KustutaIse summa kirjutamisega olen ma USA's alati hädas. Seal ei ole automaatseid valikuid, vaid antakse paber, kus on summa, sellele PEAB tipi lisama, nii et peast siis arvutad, et kui palju see 15% on (USA sõbranna ütleb, et 20% võiks tegelt jätta, aga noh, ma siin oma Kanada kommetega...), igaks juhuks ümardad veel üles, et jumala eest liiga vähe ei saaks ja siis arvutad peast kokku, et palju see lõplik kogusumma jääb. No nii tüütu!
Selles mõttes meeldib mulle see automaatne Kanada süsteem rohkem, sest restoranis (kui ikkagi maha istud, mitte lihtsalt toidukotti võtma minnes) jätavad kõik jootraha ja on lihtsam kui ei pea arvutamise osa ise tegema.
Ma sellest absoluutselt aru ei saa, mille pärast peaksin ma toidukullerile äpis jootraha andma? Kas keegi seletaks palun loogika ära? :D Saada tippi lihtsalt selle eest, et oled olemas? Ilma et ma üldse teaks, kas ma saan hea teenuse või mitte? Sest tippi tuleb jätta juba tellimust esitades, mitte pärast seda, kui teenus juba osutatud.
VastaKustutaNäiteks mõnikord on kuller tõsine jobukakk, kes võtab minu tellimuse peale, siis läheb järgmisse restorani, istub seal 20 min ja alles siis asub mulle minu toitu ära tooma. Või tuleb kohale suure ringiga, selle asemel et otse tulla. Mis hea pärast sellisele klounile tippi peaks jätma? Loomulikult leidub ka väga kiireid ja tegusaid (üksikuid) kullereid, kes on tavapärasemast viisakamad ja meeldivamad, võib-olla neile isegi jätaks midagi. Aga igaks juhuks ette jätta, et äkki on kena inimene...jääb minu poolt ära.
Juuksuris jätan viieka, sest juuksur on sõbranna. Võõrale ei jätaks, meil hinnad niigi kallid. Restoranis jätan küll, kui on normaalne teenindus. Kui teenindus on keskpärane, siis jätan vast mündi või paar. Aga kui on väga hea teenindus, siis 10% ja kui on lemmikteenindaja ja suurepärane teenindus, siis rohkemgi.
Õnneks meil pole see jootraha asi veel mõistuse piiridest väljunud. See, kui jootraha maksmise võimalus ilmub automaatselt kaardimakseterminali, mõjub mulle isiklikult kerjamise ja pealetükkiva küsimisena. Kohe tekib blokk ette ja asjast jääb vastik maik. Loodan väga, et see siia nii laialdaselt mitte kunagi ei jõua. Aga üldiselt olen ma veendumusel, et iga tööandja peaks oma töötajatele ise palka maksma, mitte seda kohustust klientide kaela veeretama.
kristallkuul
Toidukullerite tipp tuli vist sellest, et vanasti oli komme, et pitsapoisid said oma töö eest sõna otseses mõttes kopikaid, mis kohaletoimetamist tegelikult ei katnud ja tellijad andsid alati sularahas jootraha. See oli enamasti teismeliste poiste töö (siin saadakse load 16-aastaselt). Ja saigi anda selle põhjal, et kui kiiresti toit saabus jne.
KustutaToidukulleritega on see häda, jah, et tippi peab ETTE jätma, mis on absurd. Ja kui see siis midagi kindlustaks, oleks ju tore, aga tegelikult jätad (lisaks kohustuslikule delivery fee-le) ka selle vabatahtliku tipi (sest muidu jäädki ootama, et mõni kuller su toidu kohale tooks) ja siis näed kaardilt, et pool linna sõidetakse läbi ja toit saabub poolteist tundi pärast tellimist.
Ma olen leidnud, et ma vihastan peaaegu iga kord kui kullerteenust kasutan ja olen selle peale üle läinud, et tellin otse restoranist ja käin ise järel. Vähemalt tean, et valmimisaeg on alati kindlates piirides ja kui valmis, saabki kohe kätte, mitte ei pea ootama, et kuller veel viie pere toidu ära viib (ja vahel mõnes teises restoranis lisaks peatub, et veel asju peale korjata).
Ma olen ka seda meelt, et raha, mida ma maksan, peaks katma kõik kulud, sh teeninduskulud ehk töötajate palk. Ehk ma ei mõista tipikultuuri levimist. Ma ametnikuna ka teenindan kodanikke, tahaks samuti tippi küsima hakata... Aga olgem ausad, see, kuidas inimene teenindust tajub, sõltub üsna palju sellest, millise suhtumise või ootustega ta ise pöördub.
KustutaVõimalik, et eri asutustes on erinevalt aga Viljandi Fellinis näiteks jagatakse päeva tipp kõigi sel päeval tööl olnute vahel võrdselt, sh kokad ja nõudepesija. Mis kõlab loogiliselt, sest millal siis kokk või nõudepesija tippi teenib, eksole. Nemad annavad ka olulise panuse teenuse kvaliteeti.
Kanadas jagatakse alati võrdselt (osades kohtades nii, et ettekandjad saavad tiba rohkem kui kokad-nõudepesijad) ja enamikes kohtades on lausa kohustuslik tip-out ehk iga laua kogusumma pealt on teatud protsent, mida pead köögile maksma, isegi kui see laud tippi ei jäta. Siis ei saa sulas jäetud jootraha päris endale jätta.
KustutaTegelikult on Eestis ka vähemalt osadel kullerfirmadel (oli see Bolt või Wolt või lausa mõlemad) tekkinud võimalus PÄRAST saadetise kättesaamist tippi suurendada. Ma ei tea, kas siis see võimalus on, kui sa algselt üldse tippi ei lisanud...
KustutaJaa, PÄRAST olekski loogiline. Ma olen rohkem kui kord end seaks vihastanud, kui ma maksan DoorDashile kõik need teenustasud ja muud maksud, sealhulgas kohaletoimetamise tasu, PLUSS jätan juhile "vabatahtliku" tipi, sest ilma selleta ei võta neist keegi tellimust töösse ja siis vaatan äpist, kuidas korjatakse mu toit peale... ja sõidetakse teise restorani juurde... ja peatutakse mitme erineva kliendi juures... ning tuuakse mu toit kaks tundi peale tellimuse esitamist ukse taha.
KustutaMille kuradi eest ma jootraha jätan? Ma saaks aru, et kui tõesti on super teenus, kuller hopsti õigeaegselt restos ja siis kummide vilinal otse minu ukse taha - mul ei ole mitte midagi hea töö tegijate toetamise vastu. Aga lüpsilehmana kah ei taha end tunda...
Viimati USAs märkasin sama, tipi %de valik oli kerkinud, samad nr nagu su poolt kirjeldatud Kanadas. Kui meile teenindus ja toit väga meeldivad, jätame 10% toidu pealt, nagu mistahes mujal riigis. Kunagi ei anna tippi üle leti teenindajale. Londonis on juba mõnda aega komme (see levib juba mujal UKs ka), et 13,5% ja rohkemgi teenustasu on arvele automaatselt juurde lisatud, aga selgitus juures, et see on "discretionary". Paljud inimesed ei pruugi sellele thlpn pöörata või ei saa aru, et tip on vabatahtlik ja maksavad automaatselt ära. Aga USAs on tipi maksmine sageli suht väljapressimise moodi, vastik.
VastaKustutaSiin lisatakse automaatselt 18% sel juhul kui laudkonna suurus on üle kuue või kaheksa inimese. Ja see on aus, sest suure laua teenindamisega ongi rohkem tööd ja peab koordineerima, et toidud ühel ajal saabuksid ja mitu teenindajat korraga saaks need lauda viia jne. Ja siin see ei häiri, kuna standard on, et nagunii jäetakse 15%.
KustutaUSA's oli vanasti mingi seaduseauk, mis lubas ettekandjatele miinimumist tükk maad vähem maksta ja komme eeldas, et külastajad jätavad jootraha. Aga nüüd saavad nad juba ka palgana normaalset raha, tipp on lisaks. Kanadas jällegi on teenindajad alati vähemalt miinimumi teeninud ja mitmed mu sõbrannad on ettekandjana töötanud ja ütlevad, et see on ikka kreisi, kui hästi tippide pealt teenid! Ettekandja töö on muidugi raske ka, aga nad tõesti teenivad ülihästi, kui tegemist on vähegi parema kohaga.
Positiivse poole pealt veel nii palju, et Kanadas on teeninduskultuur nii kõrge, et ettekandjatelt olen ma siin elatud 11 aasta jooksul ainult hiilgavat teenindust saanud. Alati imestan, kui hästi nad seda tööd teevad. Selles mõttes jätan alati meelsasti jootraha kui on selline koht, kus lauateenindust pakutakse.
Mina päriselt ka ei julge ameerika maa poole reisida just sellel põhjusel.
VastaKustutaKogu aeg oleks pinges et kellelegi kusagil jootraha jääb jätmata, või liiga vähe jälle jätta,jne.
Euroopas õnneks seda pole, restoranis ikka jätame aga muude teenuste eest ei jäta. No hotellis koristajatele
jätame, eriti lõuna euroopas.
Siin juba nimetati
kulleri teenust, jäta ette jootraha ja siis tuleb jobu ja annab sulle kellegi teise tellimuse näiteks. Ka juhtunud.
Mõned korrad olen sulas andnud kui eriti rõõmsameelne ja viisakas kuller olnud.
No näiteks kui tulevad koju töömehed siis pakun kohvi, vett, kooki,jne.
Mina ka pakun töömeestele alati kohvi ja suvel külmi jooke ja mingi võileivavaliku või pitsat või midagi.
KustutaSama minulgi, töömeeste osas.
KustutaAmeerikas on veel huvitav “ vabatahtlik” holiday tipping jõulude ajal.
VastaKustutaSeda ma ei teadnudki!
KustutaMullegi on see uudiseks.
KustutaMinu eestlaslikus maailmapildis on tipp boonus meeldiva teeninduse/kogemuse eest. Ehk siis toidupoes ei tipi. Kohvikus või restoranis jätan tippi sulas kui toit või teenindus meeldivad. Juuksurile jätan ka tippi aga tema mu sõbranna ja teeb teenust niigi omahinnaga seega üritan summat lihtsalt mõistlikuks tõsta.
VastaKustutaKohustuslikku tippimist ei poolda ja ei pea normaalseks, et mult eeldatakse lisaraha maksmist misiganes teenuse eest.
Mina jätan ka meeldiva teeninduse eest ja restoranis on sellepärast lihtne, et teenindus ongi alati väga meeldiv olnud. Aga kallimate teenuste puhul see tegelikult mind häirib. Näiteks juuksuris, kus arve juba nagunii sadades dollarites tuleb, on alati rahast natuke kahju seda 15% tippi jättes. Lihtsalt ei ole minu meelest seda raha väärt. Aga jätmata ei saa jätta, sest kultuur on selline, et kõik jätavad. Nõme natuke. Ma õnneks käin ainult kaks korda aastas juuksuris, nii et elan üle.
KustutaSamas massaažis ei küsita automaatset jootraha ja see on odavam teenus kui juuksur. Pediküüris, maniküüris, kosmeetikus peab jootraha jätma. Aga eks see kõik nii ongi kujunenud, et kunagi keegi hakkas küsima ja siis küsisid teised ka ja alguses kliendid ilmselt kobisesid, kuni see muutus ikkagi normaalsuseks ja nüüd tipime kõik. Ehk see toidupoe näide näitab tegelikult seda, et varsti hakkavad teisedki poed jootraha küsimist normaalsuseks muutma. Õudne.
Sellest ajast peale kui olen restos käies, taksoga sõites või hotellis peatudes ise maksnud olen ka jootraha jätnud - sõltumata riigist kus parasjagu viibin (erandiks riigid, kus jootraha solvanguna võetaks). Aga ainult juhul kui selle nimel teenindaja vaeva näinud: ettekandja kiirelt teenindanud, abivalmilt toiduvalikut selgitanud, taksojuht kohvri pagasisse tõstnud või välja hüpanud, et daamile ust avada. Kui teenindaja tuimalt ja tüdinud ilmega "vabrikutööd" teeb ei jäta midagi. Seda suhtumist pole ka muutnud, ehk siis pole andnud järgi ühiskonna survele järjest tihemini ja rohkem anda ja pole ka plaanis. Torontos pole veel toidupoes kohanud tipi võimalust.
VastaKustutaMinu arusaamine tipist, et tegu on preemiaga millegi rohkema kui oodatud käitumise eest. Või siis kohtades kus käimise puhul pead olema ilmselgelt nii rikas, et dollaritasemel ei mõtle. Meeldivad sellised hotellid kus "kõik hinnas" ja jootraha andmine keelatud, sest jootraha on juba (suht kalli) hinna sees. Raha pole vaja kaasas kanda. Nädalasel puhkusel vahel kombeks suurem jootraha anda esimesel päeval kogu aja eest ja viimasel lisapreemia kui teenindajad seda väärivad.
Taksos saab küll valida, aga Uberis näiteks ei saa. Juht näeb, kas jätad tippi või mitte ja kui ei jäta, antakse sulle madal reiting, mis lõppkokkuvõttes teeb uberi leidmise muudkui keerulisemaks, sest keegi ei taha madala reitinguga kliente peale võtta.
KustutaMinu meelest peaks samuti jootraha olema preemia, mida antakse väljapaistva teeninduse eest, mitte lihtsalt oma töö tegemise eest.
TIPS - To Insure Proper Service
No näiteks kui Kreekas käisime aparthotellis kus koristajad iga päev käisid siis mõtlesime ka et jätame ühe korra suurema tipi aga siis tuli välja et naabrid panid iga päev padjale mündi. Siis tundusime meie jälle kitsipunnid. Polnud ka siis kursis selle poolega elust.
VastaKustutaToateeninduse eest ei ole mina ka aru saanud, et kus peab jätma ja kus mitte. Mul ei ole enamasti sularaha, nii et sageli ei jäta midagi. Aga ma olen väga puhas ja viisakas klient, ei jäta kunagi prügi laiali ega segadust maha, asi seegi.
KustutaSiinpool on hotellides õnneks kultiveeritud suhtumist (kesnkonnasäästlikkuse sildi all), et kui soovid toateenindust (st koristust) siis tellid selle eraldi, ehk see pole iga päev eeldatav. Mu arust mõistlik. Kui ma 2 ööd konverentsil käin siis hotellis käin ainult magamas, mida ikka iga päev koristada on või milleks iga päev uued rätikud.
KustutaMeil siin USAs paljudes majutuskohtades samamoodi, toateenindust pead ekstra tellima. Mõned hotelliketid (näiteks Marriott) jagavad nö. rohelise käitumise eest lausa boonuspunkte, mida hiljem samas ketis maksevahendina kasutada saad.
KustutaMina olen ka tähele pannud, et hotellides on sildid, et koristame iga kolme päeva tagant ja kui soovid tihedamini, siis anna teada (või midagi sellist). Mis on loogiline ju ka, sest kodus ei viska rätikut peale iga kasutamist põrandale ega pane uut voodipesu igapäevaselt.
KustutaMa omalt poolt pisu leevendaks seda Ameerikamaa asja, no et ei julge siiapoole reisidagi, tipi-hirmu tõttu.
VastaKustutaJaa, nagu Canadas, on meilgi USAs asi üsna hulluks läinud, aga õnneks on ülevõlli minek ka vastulööki saamas. Just nagu TT-gi, kliendid on tõrksaks muutunud, ei anna teenindajate survele enam nii kergelt järele.
Ma kulleriga pole toitu tellinud, mistap selle poole kohta ei oska öelda, ning jaa, restoranides, eriti peenemates, on mõnel pool tip automaatselt arvesse sisse kirjutatud juba eos. Aga mõnel pool jälle pole. Ja nood tipi-ekraanid, mis kliendle näkku keeratakse, neil on enamjaolt ka variant „no tip“. Ma pole enam ammu Starbucksis käinud, kohvi järel, aga iseäranis selle firma kohta on palju negatiivset tagasisidet ja „no tip“ vajutamist, sest jook on kallis ja seda peab üüberkaua ootama, ja kui ma maksan selle eest, et mulle üle leti kohvitops ulatatakse, mingi 5-11 dollarit, siis mille kuradi pärast veel tippima peaksin?
Ühesõnaga, mu meelest on see ühiskonna, elik meie, klientide kätes, see ületippimise trendi muutmine. Teiselt poolt, teenindaja poolt, on muutust üsna asjatu oodata. Tulebki kohmetustunne maha suruda ja mitte tippida, kui see mõistlik ei tundu. Või siis neid teenindusasutusi vältida, kus tippimine kohustuslik.
Oo jaa, need keeratavad ekraanid! Peaaegu kõikides püstijala-tellimise kohvikutes on need siin. Ehk kohtades, kus enamik inimesi ei jäta(ks). Ja siis keeratakse see suur ekraan sulle nina alla, et kõik järjekorras näeksid, kas jätad või ei jäta. Mõjustamispsühholoogia täiega toimib, ma arvan. Mina olen nii disagreeable isiksus, et mind absoluutselt ei huvita selline mõjustamine ja ei jäta kunagi. Mille eest ma peaks jätma? Et üle leti oma tellimuse saan öelda ja selle letilt paberkotis kaasa võtta? Mingi teenindus võiks ausalt öelda ikkagi ka hinna sees olla.
KustutaAusalt öeldes võiks igasuguse jootrahanduse ära lõpetada, tõstku oma hinnad sellele tasemele, et saaks töötajatele normaalset palka (ja selle pealt makse) maksta, mitte oodata, et kliendid ükshaaval mõne kopika jätaks. Ja siis saabki klient valida, kas antud hind talle sobib või mitte ja saab kas tarbida või tarbimata jätta.
Tegelt on vabas maailmas turumajandus, mis reguleerib automaatselt nii klientide kui teenusepakkujate käitumist. Kui kliendile ei meeldi ei sunni keegi käima kohtades, mille tingimused ei sobi. Kui ikka käid süüdista iseennast, järelikult ei ületa hind või tingimused valupiiri. Iga firma eesmärk on võimalikult palju tulu teenida, kui kliendid alles järelikult hind õige või isegi liiga madal😜
VastaKustutaSee on tõsi, aga samas on mõjutamine alati viljakandev - vaikselt hakkad klienti harjutama millegagi ja varsti ta juba teebki seda ilma vastu kobisemata. See, et nüüd iga püstijalaputka ja kohvi kaasamüüja jootraha küsib, ei ole päris loogiline, aga kindlasti on palju neid, kes tippi jätavad, sest muidu tunnevad end ebamugavalt ("sest äkki kõik teised jätavad") ja varsti peavadki kõik jätma.
KustutaNäiteks Eesti juuksurid ei eelda, et kliendid tingimata jootraha jätaks ja hinnad on palju odavamad. Kanadas peab jätma. Aga anna veel 10 aastat ja tuleb Eestis ka jätta.
Minul selline kogemus. Tallinnas väikesest poest ostes lõppes arve 99 sendiga. Kui ütlesin, et ei soovi seda 1 senti, hakkas müüja naerma - et kuidas me seda kolmeks jagame.
VastaKustuta:D
KustutaSiin tuleks arvestada ka seda, et kui ma sulas maksan näiteks juuksurile 50 eur, siis see on võrdne ca 100 eurose kaardimaksega juuksuri osaühingu arvele. Ja see on ka see põhjus, miks siin restoranides eelistatakse tippi sulas. Kanada maksusüsteemi muidugi ei tunne. Aga üldiselt on siin kaks ja pool aastat kestnud majanduslangus ja EU üks kõrgeim hinnatõus oma töö teinud niikuinii ja kui keegi tekitaks soovitusliku TIPi 15%, 20%, 25% siis ta materdatakse maa sisse siin kohalikus meedias. Ja kui tegu pole mõne riikliku monopoliga, siis hääletatakse jalgadega.
VastaKustutaMa kardan, et need ameerikalikud jootrahakombed imbuvad aja jooksul Euroopasse ka. Ja alguses materdatakse, aga vaikselt muutub normaalsuseks ja siis lihtsalt nii ongi. Vaadates siinseid üha kerkivaid ja leianevaid tipi-ootusi, ütleks ma, et osutage sellele kõigele seal Eestis nii palju vastupanu, kui võimalik.
KustutaKüsida juu võivad aga saab ka vabalt Kanadas nii elada et ei tip’i kedagi.
VastaKustutaJuuksur näiteks on mul ise barbershop’i omanik ja ma küll ei näe mingit põhjust talle rohkem maksta kui hinnakiri ette näeb.
Samuti väiksemad (aasia/india) restoranid kus omanik ise su tellimuse võtab ja omaniku naine köögis söögi valmis teeb. Kui tahavad rohkem teenida, tõstku siis parem hinda.
Sellest on kunagi reddit’is juttu olnud, et Eestis kaardiga pole väga mõtet tippida, kuna seda raha sealt enam maksuvabalt kätte ei saa. Kui see 5 eurot palgafondile juurde lisada, siis ei jää sealt suurt midagi järele.
Teoreetiliselt saab muidugi ka ilma tippimata elada.
Kustutaseepärast ma reisingi valdavalt Itaaliasse, et ei oodata tipi, ma tean palju on coperto (see menüüs kirjas) ja nii ongi. kuigi ameerika turistid solgivad ka seal turgu :(
VastaKustutaTuru solkimine on jama jah. Aga samas ma näen isegi, et pärast pikka Kanadas elamist oli mul Eestis käies äärmiselt ebamugav mitte tippida. Ja mõned päevad pärast saabumist võtsime puhtalt sellepärast sularaha välja, et saaks tippi jätta.
KustutaKui kuskil foorumis möni Ameeriklane nõu küsib, et kuidas Austraalias, Uus Meremaal või mõnes EU riigis tipi jätmisega on, siis tulevad kohalikelt ikka väga kurjad vastused, et No Tipping ja neil seda halba kommet oma riiki vaja pole.
VastaKustutaNonii, ma muidugi jälle ameeriklasi kaitsmas :)
KustutaMu meelest suhtumine "ei tohi mingil juhul tippida" läheb otsapidi juba isikuvabaduse kallale. Miks inimene (olgu ameeriklane või kestahes) ei tohi mitte mingil juhul teenindajale tänutäheks lisaraha jätta, kui ta tunneb, et tahab jätta?
Lisaks eeldan, et "no tipping" riikide teenindajail on piisavalt arukust, et vahet teha - ameeriklased tipivad, teised mitte. St. teenindajail on tervet mõistust kliente tippimiskommete järgi selekteerida, selmet automaatselt kõigilt tippi ootama/nõudma hakata.
p.s. Arvamusartikkel teemal "isegi ameeriklased on tippimisest väsinud": https://www.elliott.org/advice/some-americans-have-stopped-tipping-should-you-too/
Eestis on tipi jätmine järjest keerulisem, sest kaardiga variante peab eraldi paluma ning sularaha on järjest harvem kaasas. Aga muidu restoranis/söögikohas ca 10%, kui on sularaha väikses ühikus mida jätta. Juuksurile ei jäta, sest maksan sularahas ja ma ausalt ei tea, kas juuksur ajab näpuga hinnakirjas järge või mitte. Küsigu kallimat hinda, kui rohkem raha tahab.
KustutaEelmine nädalavahetus Pärnus käies ja erinevaid söögikohti külastades märkasin, et arvetel oli all "tip not included", minus tekitavad need tsekid alati segadust, kas eeldatakse by default jootraha maksmist või on jätkuvat vabatahtlik.
See "tip not included" kõlab nagu survestamine. Aga sellega on nii nagu selles minu väikeses lihapoes jootraha valikute ilmnemisega ekraanil, et enamik ignoreerib, aga mõni ikka kohusetundest maksab.
KustutaJootraha osas - seda ma mäletan enda kooliajast, kui ettekandjana töötasin, et välismaised kliendid olid sellevõrra oodatumad, et nad enamasti jätsid jootraha. Ja tegelikult jätsid mõned eestlased ka, jootrahana teenisin ma juba toona rohkem kui palgana (mis oli naeruväärselt väike nagunii). Kanada redditis räägivad ettekandjad, et minimaalselt 1000 dollarit saab nädalas tipina, sellele siis palk veel lisaks. See on korralikum sissetulek kui enamikel ametitel!
Samas restoranis see komme mind üldse ei häiri (eriti Kanadas, kus teenindus on alati tipptasemel), küll aga leian, et tipp võiks olla 10% või siis eriti hea teeninduse või keeruliste tellimuste puhul 15%. Mitte 25%... Seda enam, et pärast koroonat tõsteti igal pool korralikult hindu ja sellega seoses läksid ju tipid automaatselt kõrgemaks, kuna kogusumma tuleb suurem. Aga samal ajal tõsteti jootraha alumine automaatvalik 15% pealt 18%-le.