07 november, 2016

Söögivahetuspidu

Mind on homseks naistekale kutsutud! Ürituse nimi on söögivahetuspidu. Osalevad kõik selle aasta naisresidendid ja meesresidentide kaaslased ehk siis naisarstid ja arstide naised, kokku 7 tüdrukut.

Kutse selgitas, et kätte olevat jõudnud selline aastaaeg, mil oleks tore hoida sügavkülmas erinevate toitude varu. Nii et igaüks võiks teha kõigile osalejatele ühe portsu süüa ning panna selle plastkarpi, mis kannataks külmutamist. Ja vastu saab kuus karbitäit erinevat sööki.

Jumala hea mõte, ainult, et... kes see sööb külmutatud toitu?

"Arstid", ütles Matt.

Küsisin Matt'ilt, et kuidas viisakalt sõnastada, et teen hea meelega kõigile süüa, aga palun ärge mulle midagi tooge? Me oleme mõlemad söögi ülessoojendamise osas veidi pirtsakad. Matt ütles, et seda ei olegi võimalik viisakalt sõnastada ja peab lihtsalt leppima, et meie külmikusse tekib kuus karbitäit toitu, mis võib-olla kunagi söödud ei saa.

Kusjuures muus osas ei ole ma toiduga absoluutselt valiv! Söön kõiki asju, kuigi jah, vürtsiseid toite väga ei armasta (neid sööb jällegi Matt hea meelega). Aga sügavkülmas on tõesti ainult rumm, jäätis ja šokolaad.

Järgmiseks tekkis päevakorda, et misasi see olema peaks, mis pärast külmutamist ja ülessulatamist normaalselt maitseks? Vaagisin igasugu lihakastmeid ja hautatud asju, aga see peaks ikkagi mingi valmistoit olema ning kastme kõrvale riisi/kartulit/makarone sisaldama ja mina ei sööks neist pärast külmutamist ühtegi.

Matt ütles, et tee kana-klimbisuppi - see olevat kõige parem asi, mida ta kunagi söönud on! Pakkusin, et klimbid võiks vist igaks juhuks välja jätta, sest keegi neist pole kunagi varem klimpe söönud, aga Matt ütles, et klimbid olevat kõige parem osa ja need peavad kindlasti sisse minema. Guugeldasin siis, et kuidas klimp külmutamisele vastu peab, aga ei leidnud selle kohta midagi. Küll aga leidsin pildid piimaklimbisupist ja näitasin neid Matt'ile, küsides, kas Kanadas ka piimasuppe süüakse?

Selgus, et ta pole elus midagi veidramat kuulnud kui et piimast võiks suppi teha! Kasutasin võimalust ja tegin olukorra veelgi veidramaks, mainides, et piimasupp sobib väga hästi kiluvõileivaga. Oleksite te seda nägu näinud….

Nüüd ma siin istun ja keedan homseks suppi, sest pärast tööd enam ei jõuaks. Ainult puljongi endaga läheb juba pea kaks tundi ja päris tulisena ei tahaks ju karpidesse panna. Nüüdseks on peaaegu kõik teada andnud, mida nad kaasa toovad: maguskartuli chili, kanakarri, lihata lasanje, muskaatkõrvitsa püreesupp, pasta (ma ei tea, mis kastmega) ja siis minu kanasupp (ma veel ei öelnud neile, et klimpidega).

Suppi tehes meenus, et kui ma aastaid tagasi Vancouverisse kolisin, tundusid siinsed porgandid täiesti ebanormaalsed. Ma ei mäleta, millal see muutus, aga enam ei tundu. Inimene ikka harjub kõigega!



Edit: Mõtlesin, et võib-olla tahate näha, mis ma vastu sain. Maitsesin igast karbist natukene ja nii head olid!!!

25 kommentaari:

  1. Ma konkreetselt sügavkųlma panemiseks midagi ei tee, aga kui toitu üle jääb panen küll külma ja söön hea mmeelega:). Kuigi enamasti kuluvad need portsud hästi mehe ja poja lõunakotti ära.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Lõunasöögiks oleks tegelikult hea midagi sügavkülmas hoida küll. Kui me vahel õhtul väljas sööme või külas käime ja ise ei kokka, on hommikul alati see häda, et tööle pole midagi normaalset kaasa võtta, ainult võileiba.

      Kustuta
  2. Kuidas täpselt sa seda suppi teed? Eriti just klimpe.
    Ma olen püüdnud mingisuguste retseptide järgi teha, aga pole ikka nii hästi õnnestunud.
    Tudengina külmutan mina praegu näiteks kõrvitsa püreesupi ära, mida kiiretel aegadel ruttu soendada-maitseb nagu oleks just värskelt tehtud :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Puljongi ma keedan tavaliselt kanakoibadest (kindlasti peab kondiga tükk olema, fileest ei tule puljongit). Panen mõned koivad, paar kooritud tervet porgandit ja ühe terve sibula (koorega, see annab ilusa kollase värvi) tasasele tulele podisema kuskil 1-2 tunniks, olenevalt sellest, kuidas aega on.

      Seejärel korjan liha välja, lõikan tükkideks ja panen sisse tagasi. Porgandid annan kanadele ja sibula viskan ära. Alles siis lisan soola ja mõned loorberilehed. Vahepeal lõikan valmis kartulikuubikud, porgandiviilud ja hakin sibula. Kartul läheb otse patta, sibula pruunistan pannil või sees ja panen supi sisse. Seejärel pruunistan porgandid väheses võis ja panen kah supi sisse. Enne klimpide sissepanekut lisan natuke pipart, minu meelest pole mõtet varem panna, see maitse kaob keemise käigus kuidagi ära.

      Klimbitaigna teen puhtalt tunde järgi, pakuks, et 2 muna kohta panen ilmselt kuskil kaks spl hapukoort ja nii palju jahu, et selline natuke kummine tainas jääks. Ma katsetan alati esimese klimbiga - kui laiali läheb, panen taignasse nats jahu juurde. Liiga palju ei tasu jällegi panna, siis jäävad kõvad ja tuimad. No ja natuke soola muidugi ka.

      Klimpe panen sisse teelusikaga, alustuseks kastan lusika kuuma supi sisse, siis ei jää tainas lusika külge kinni. Võtan kuskil pool teelusikatäit tainast korraga, siis jäävad parajad klimbid. Nad natuke paisuvad ka. Kui klimbid sees, lasen veel kuskil 5 min podiseda ja siis ongi valmis.

      Põhiline on see, et tasasel tulel teha, siis jääb leem selge ja ilusad "kullaterad" ujuvad peal :) Kui suurel tulel teha, läheb häguseks.

      Kustuta
  3. Panen sügavkülma kotlette - hea lapsele paari kaupa anda. Rohkem vist polegi midagi valmistoitudest, ega kujuta küll hästi ette.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Isver, ma pole kotlette juba mitu aastat teinud! Hea mõte!

      Kustuta
  4. Midagi ei külmuta peale maasikate või nende toormoosi ja hakitud värske tilliga. Kui sööki sai rohkem, on see järgmise päeva söögiks. Ma ei pane seda vahepeal isegi külmikusse.

    VastaKustuta
  5. Anonüümne7/11/16 08:41

    Igaks juhuks prooviks ühe klimbiga ära kuidas ta peale ülessulatamist välja näeb, kas laiali ei pudene supi sees või maitse ei muutu. Struktuur võib muutuda peale külmutamist. Olen küll kõike külmutanud aga klimpe küll mitte..kuigi sul juba karbid valmis.
    Tglt kotletid oleks küll hea olnud teha, näiteks karpi 3 kotletti ja juurde makaronid juustuga, makaronid hakklihaga ja juustuga.
    Ma tean muide et poolakatel ja tshehhidel on ka klimbid, olen isegi söönud seal klimbisuppi, kuid huvitav oleks kuulda kas nad sul seal klimpe söövad..
    P.S. kas Matt teeb ise endale nii uhkeid hommikusööke või teed sina talle alati hommikusöögid?

    VastaKustuta
  6. Mina teen sügavkülma panemisekslihapalle, mis on sisuliselt ju kah kotletid. Kui üle jääb, siis sügavkülmutan igasuguseid guljaši tüüpi hautiseid, ilma riisi/kartulita, need sünnivad soojendatud peast süüa küll. Ega me regulaarselt "vana" toitu ei söö, aga vahel jääme kojutulekuga hirmsasti hilja peale ja siis on hea, kui midagi on kodus olemas.

    VastaKustuta
  7. Lihapallid ja kotletid on hea kraam, mida sügavkülmast võtta. Kui kodus seljankat keedan siis kindlasti panen paar portsu sügavasse, et mehel või lapsel mõni päev oleks hea võtta. Kapsarullid taluvad külmutamist hästi ja näiteks spagetid bolognese- või lihakastmega. Kui kodus suurem ports pirukaid teha siis mõned sügavasse...
    Regulaarselt ma portsude külmutamist ei harrasta aga vahel on päris hea võtta.

    VastaKustuta
  8. Kui laps pisike oli, siis meie tegime peaaegu alati süüa suurte portsude kaupa, et kolmandik ära süüa ning ülejäänu külmutada - beebi kõrvalt oli nii raske süüa teha, et need külmikutoidud olid elupäästjad, kui laps nuttis ja aega polnud ja vasimus oli, aga süüa oli vaja. Head asjad, mida külmutada olid: lambalihaga lasanje, kotletid, kõrvitsapüree ilma puljongita või kooreta (need said lisatud ülessoojendades), desdemoona kook. Kindlasti oli veel, aga ei tule meelde - lapsed nüüd juba suuremad ja teen peaaegu iga päev värskelt süüa...

    VastaKustuta
  9. OMG selline toitude valmistamine tundub tõesti mingi kanadalaste välja mõeldud "geniaalne" idee. Mul õnneks taimetoitlasena õnnestub toiduvahetusgruppidest kõrvale hoida ��

    VastaKustuta
  10. Kuidas Sa oleksid supi täispikkuses nimetanud, kuidas seda klimpi ing. keeles nimetada?

    Natukene off topic küsimus...kuna pole kursis Su keeletasemega, kas keeleoskus on Kanadas olles paranenud ka või oli enne juba heal tasemel? Kas vahel tuleb siiski ette momente, kus on raske end väljendada/sõnavara taha takerdumine?
    Last, but not least...mis keeles mõtled? :-)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Klimbid on "dumplings" (sama sõna kasutatakse ka pelmeenide kohta, klimp ongi ju sisuliselt täidiseta pelmeen).

      Oo, keeleoskus on kõvasti täienenud, ma tulin ikka suht umbkeelsena siia. Suuremat praktikat polnud enne olnud, puhtalt koolis õpitud tase. Teoorias tore küll, aga kui pidi päevast päeva kõik asjad ainult inglise keeles ära seletama, oli päris raske. Alguses läks suht vähehaaval paremaks, sest kodus rääkisin kogu aeg eesti keeles ja ümberhäälestumine oli suht raske. Matt'iga koosoldud aja jooksul on kõva areng toimunud, sest nüüd ma räägin nii tööl kui kodus inglise keeles, kohalikke sõpru tuleb järjest juurde ja tööl on kliendid hästi jutukad (mu Vancouveri kliendid olid mõlemad üsna sügava puudega ja rääkisid väga limiteeritud ulatuses).

      Sellegipoolest ma vahel ikka takerdun, eriti mingites spetsiifilistes situatsioonides, näiteks pangaga suheldes - kõik need väljendid, mida panganduses kasutatakse, on ju mulle suht võõrad ja kuna pean neid nii harva kasutama, siis… Või kui on vaja ehituspoest mingit spetsiifilist jubinat, mille nimetust ma eesti keeleski ei tea ja seetõttu ei saa guugeldada. Tead, sellised situatsioonid. Aga üldiselt saan juba hästi hakkama.

      Mõtlen eesti keeles. Ainult tööl vahel inglise keeles, aga seda mitte pidevalt, vaid pigem mingite lõikude kaupa.

      Kustuta
  11. Ükski mu kommentaaridest kunagi kohale ei jõua, aga proovin nüüd telefoniga. Kanadalased teavad küll klimpe. Kana-klimbisupp on siin vägagi tuntud. Chicken and dumpling soup! Isegi piimasuppi teatakse, sest on palju Poola ja Ukraina jne juurtefa inimesi. Üldse on vähe toite, mida ei teata. Loomulikult üks inimene ei pruugi kõiki Eesti toite tuvastada, aga üldjuhul on ikka kõik olemas. Ma tahaks öelda, et me eestlased teeme enamikke toite paremini kui kohalikud, aga lõpuks on kõik ikkagi maitse asi. Aastate jooksul olen leidnud kohvi, mis maitseb nagu Eestis, sinepi mis nagu Põltsamaa sinep, viinerid mis nagu Rkv viinerid, superhea hapukapsa, lastevorsti ja peaaegu kõik mille isu välismaal elades võib tekkida.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mu point oli et eestlane kanadas nälga ei jää, ma ei tea kuidas ma nii poolikult kirjutan

      Kustuta
    2. Anonüümne7/11/16 21:30

      Endalgi on kommentaar või kaks kaotsi läinud, sest see kõige viimane vajalik hiireklikk on kuidagi ebaloogiline ja kipub kahe silma vahele jääma: klikid ma-ei-ole-roboti ära, vaatad tekkinud rohelist linnukest, mis karjub valjult, et kõik on korras, ning paned rahulolevalt akna kinni - kuigi tegelikult tuleb veel kord Avalda vajutada.

      Kustuta
  12. Anonüümne7/11/16 23:24

    Oeh, tulin paha aimamatult lugema aga pidin nüüd, enne ööd, kiire võileiva tegema ja homme saab siis klimbisuppi keetma hakkama - no ei saa seda supipoti pilti enam silme eest ära ja magu juba ootab. Hea, et retsept olemas, pole varem teinud. Sügavkülmas on mul marjad, maitseroheline, pelmeenid ja jäätised lapsele ning ämma tehtud lihapirukad. Vot need pirukad on väär kraam kui kapid tühjad ja poed kinni. Siis läheb paar tükki neist mõneks minutiks uuni ning ongi olukord lahendatud. Varasemalt sai muud kraami ka külma topitud aga kogemus õpetas, et sinna need ununevadki nii, et pole rohkem nii teinud.

    VastaKustuta
  13. Tuleb meelde, kuidas ma kord kooli ajal ühe supi sisse pidin kolm korda klimpe tegema - esiteks sõi vend, va krae, kõik klimbid supi seest ära (ülejäänud suppi võid ise süüa), siis tahtsin ma ise ka, ja lõpuks tulid vanemad koju ja jäi väheks XD

    VastaKustuta
  14. Austraalias ka külmutatakse palju asju ja minul on see komme ikka korralikult kylge hakanud. Mina kylmutan peaaegu koike, valjaarvatud juba keedetud juurvilju, need ikka ka kannatavad kvaliteedis kovasti kylmutades.

    Naiteks kulmutan pastasid, nuudliroogasid, riisipadasid, kastmeid, suppe - enamasti yhe portsu kaupa, et oleks hea kiire votta ja yles soojendada. Tootan juba kolm viimat aastat kodus ja kuigi alguses tegin tihtipeale endale lounaks mingi värske söögi, siis yhel hetkel avatastasin, et niigi raske on kinni pidada kodus tootamise paevakavast ja tihtipeale kippus veel mitu tundi lõuna ajal köögis kaduma minema. Noh et teed söögi valmis ja siis hakkd juba nousid pesema ja avastad et prygi vaja välja viia voi kylmkapp/pliit puhtaks teha jne. Siis otsustasingi et pean sooma kiirelt valmivaid asju, et tööjärg ära ei kaoks. Elukaaslasel olid ka pikalt sellised olud et oli alati vaja söök kaas votta lounaks ja siis oli vahel ikka hea et nö. Varuvariandid juhuks kui muud ei olnud, olid sygavkylmast vōtta.

    Kui esialgu tundub veider naiteks pastat sygavkylmutada, siis kylmuta naiteks ainult kaste esimesel korral. Naiteks bolognese - mitte midagi ei juhtu sellega seal sygavkylmas.

    Tean paris mitut inimest kes kypsetavadki naiteks pyhapaeviti terve laari pastat/aasiat/suppi ja kulmutavad terve nadala varu asju ara.

    Voibolla pakub see veel rohkem nalja aga mina ostan ka naiteks kastide viisi allahinnatud puuvilju ja hakin need ara ja sygavkylmutan smuutide ja nice creami jaoks - siis ei pea jääd lisama ja ei pea mingit sooja toatemperatuuril seisnud läga ka jooma. Osad asjad (apelsinid nt) ostan muidugi poest varskelt aga hea on kui on midagi kylma lisada. Siin näiteks ka poes sygavkylmytatud ja juba hakitud puuvilju just selsamal pohjusel.

    VastaKustuta
  15. Nii, aga palun kirjuta ka, mis karbis miskit on.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vasakult paremale: kõrvitsasupp, kanakarri, bolognese pasta, veiselihahautis, maguskartuli chili kinoaga ja lasanje.

      Kustuta
  16. Oled oma supi kohta ka juba tagasisidet saanud?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, esimene oli kohe järgmise päeva lõunaks selle ära söönud ja talle väga maitses. Õnneks, hahaa :)

      Kustuta