28 detsember, 2016

Kuidas ma jõuluks panni sain...

Iga kord kui Matt'i vanemate poole satun, saan šoki, et neil on neli täpselt ühesugust koera. Juba üle aasta on kahe asemel neli olnud, aga ikka veel tundub uskumatu. Ma ei tea mitte ühtegi teist inimest, kellel neli koera oleks...

Ühtlasi tegin spetsiaalselt pilti, et teile näidata, mida peened penid õhtuks söövad. Ja see ei ole mingi jõulu-eri, vaid igapäevane eine!


Teine asi, mille üle alati imestan, et kuidas neid kinke nii palju koguneb? Jumal tänatud, et Kanadas ei pea salmi lugema, muidu läheks pakkide lunastamisele terve nädalavahetus. Ja pärast õhtusööki oleme igal aastal naabrite juurde põgenenud, seal elavad Matt'i parima sõbra vanemad. Selle aasta kinkide koondhitiks kujunes plastmassist mängupüss, mis tärinal kollaseid kummikuule tulistas. Sõber sai selle oma naiselt. Poisid ei kasva ju kunagi suureks…

Mina sain Matt'ilt peegelkaamera, aga mul pole veel olnud aega seda tundma õppida. Võib juhtuda, et kunagi hakkab ka siin blogis kvaliteetseid pilte nägema, juhhei! Tegelikult sain temalt veel hunniku asju, enamiku neist juba eelmisel nädalavahetusel. Muuhulgas näiteks panni! Saate aru - PANNI! Kas teile on kunagi jõuludeks pann kingitud? Värske peika poolt?! Paradoksaalsel kombel olen ma seda nüüd muidugi iga päev kasutanud ja väga hea pann on. Aga ikkagi!

Mida teie jõuluks saite?

23 kommentaari:

  1. Sain roosa makita akutrelli ja roosad miljoni taskuga tööpüksid :) 13a kooselu(8a abielu)

    VastaKustuta
  2. Oooo, pann kui kingitus, äge! Ausalt, mul on nendega pidevalt probleeme ja üks korralik pann kuluks ära küll.

    Ligi 14 aastat abielu, kolm last, selle aasta jõulukingiks toiduauruti. :) Just nii, nagu ma tahtsin. Kolm või neli aastat tagasi kinkis sõrmuse, mille peale ma jupp aega pisaraid valasin, sest ma ei kanna peaaegu üldse mingeid ehteid ja selle peal oli pärl, kujutage ette, suur plönjas pärl sõrmuse peal ... mul on väga väikesed käed ja sõrme kõige laiemgi koht on kitsam kui see hiidpärl oli ... mille peale inimene raha raiskab, eks ole. Nüüd kingib Mees taas kodumasinaid ja kokaraamatuid ja ma olen väga õnnelik.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hahaa, see sõrmus kõlab üsna jubedalt! Mulle muidu ehted väga meeldivad, aga suure pärliga sõrmus jääks küll sahtlisse seisma.

      Kusjuures ma olen igati praktiliste kingituste poolt, aga ma leian, et alustada võiks ikka sellistest tüüpilistest peika-kingitustest nagu ehted ja parfüümid ning seejärel olen ma rõõmuga nõus asjalikke asju saama.

      Sa siin mainisid toiduaurutit - ma sain Matt'i emalt slow-cooker'i (ma ei tea, kuidas seda eesti keeles nimetada), see on selline juhtmega pott, mis küpsetab madalal kuumusel. Paned näiteks hommikul tüki liha sisse ja õhtul koju tulles on see eriti pehmeks podisenud. Kui ta küsis, kas võib selle kinkida, ütlesin, et võib, aga palun kõige väiksemat, et ma saaks meile kahele selles süüa teha. Aga sain hoopis kõige suurema, 7+ inimesele! Tema oli leidnud, et see on praktilisem. Häda on selles, et meile kahele ei saa ma selles midagi teha...

      Kustuta
    2. Hm, no kui on olemas siuke pott nagu kiirkeetja, siis äkki sobiks ka aegkeetja või kauakeetja? Vrdl: aegluubis - kiirluubis.

      Kustuta
    3. Anonüümne29/12/16 21:41

      Mul on ka slow-cooker ja saadan ühe oma lemmikretsepti, mida selles proovida ;)
      http://toiduteemal.blogspot.com.ee/2011/10/veisepose-confit-karamelliste.html

      Kustuta
    4. Mmm, kõlab hästi!

      Kustuta
  3. Neli koera - kui on aega, ruumi, raha ja viitsimist nendega tegeleda, miks mitte. Minu arusaamise järgi on lapsi ja loomi siis parasjagu, kuni sa jaksad nende kõigiga suhelda (eeldades, et eelmised tingimused on täidetud). Aga mind natuke frustreeriks see, kui mu loomad on kõik ühesugused, et ma neil vahetki ei tee. Vahepeal, kui mul oli kaks paari ühesuguseid rotte (õed-vennad), siis ma ikka leidsin midagi, mille järgi neil vahet teha, ja iseloomud olid ka kõigil erinevad. Need bichonid ehk eesti tavakeeles kutsutakse kõiki selliseid koeri bolonkadeks, tunduvad küll kõik nii ühte nägu ja tegu olevat (kas ma mäletan õigesti, et sugulased ka veel?), et ma läheks vist hulluks nendega. Ei ole mingeid markeeringuid ka, või et kõrvad hoiaks mõnel teistmoodi või nii, juu nõu. Ei, minul peavad kassid-koerad-rotid olema kõik isesugused ja mida erinevamad, seda parem. Siis saab vahvaid nimesid neile panna ja vähemasti tead, keda sa kutsud - aga need, sa vabanda mind, näevad välja nagu Üks Nässu Kõik. Kust sa tead, kes sul seal parajasti süles on? Ja veel pean mainima, et sinu vahvad kanad näevad igatahes palju isikupärasemad ja nutikamad välja. No ei meeldi mulle sellised valged vuntsidega nässakad, tee mis tahad - vabanda veel kord. See pomeran oli igatahes palju etem. Aga see on lihtsalt minu arvamus, ja kui ma oleks seal külas, siis küllap nunnutaksin neid koeri ka, lihtsalt sellepärast, et on koer, st loom :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Minu meelest oleks samuti loogilisem kui nad oleks erinevast tõust. Aga vahet teevad nad ise neil väga vabalt. Minule paistavad eemalt kõik ühesugused, aga nooremad on palju pehmema kasukaga ja kuna nemad on erinevast soost, on ka nägu erinev. Vanemad koerad näevad täpselt ühesugused välja, aga üks on väga aeglane ja ei kuule enam ja teisel haiseb suu. Nii et kui nad korra maha istuvad, siis ma mõtlen ajapikku välja, kes on kes. Pildi peal on süles ainus isane.

      Kustuta
  4. Nelja koera pidajaid ei tea, meil on vaid 3 suurt õuekoera. Aga kui on aega loomadele tähelepanu pöörata siis miks mitte palju loomi omada.
    Minu suurimad (lemmikumad) jõulukingid olid Rammsteini kontserdi pilet, uus madrats ja kalender, kus pere ja lähemate sugulaste sünnipäevad ja pildid sees.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Matt'i tädimees sai eelmisel aastal sõpradelt jõuludeks tuletõrjujate kalendri, kus oli igale poolpaljale lihaselisele kutile tema pea kleebitud. Ta on selline väike armas prillidega mees, nägi väga naljakas välja oma "uutes kehades" :)

      Õuekoertega seoses tuli meelde, et Kanadas ei ole üldse õuekoeri, nii suured kui väiksed elavad toas. Aga eks loomadel on kambakesi toredam, ükskõik kas õues või toas.

      Kustuta
  5. Anonüümne28/12/16 15:21

    Meil on 9 koera! Nad on karjakoerad ja töötavad. Tegelt saaks umbes viiega ka kari aetud, aga viimased kutsikad olid nii armsad, et jätsime lausa kolm endale.
    Jõuluks palusin endale ghd juuksesirgendaja (see on parem ja uhkem kui tavaline sirks) ja üllatusena sain veel smaragdi ja teemantitega kõrvarõngad. Sirksist oleks piisand, aga ta tahtis mitu kinki teha. Koos oleme olnd vaid üle 2a, elame Austraalias.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. 9 koera, vau! Nad on kõik ühest tõust? Ja sa teed kõigil vahet?

      Kustuta
  6. Anonüümne28/12/16 15:32

    Ma sain ka jõuludeks panni. Aga seda ma tahtsingi :-)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Panne muidugi kulub kah, ma olen sel aastal juba kaks tükki ära visanud, sest teflonile tulid kriimud peale.

      Kustuta
  7. Mina elan Floridas ja olen abielus ameeriklasega (8a juba, taevas, kuidas see aeg lendab!) ning nüüd pühade ajal käisime tema suuuuure pere jõulupeol. Nagu siin tavaks, ulatus kingikuhi a la seinast seina. Mina sain kaks panni ja kaks potti! Ämm küll ütles, et need on meile mõlemale.... Lisaks saime smooride tegemise masina (! no et ei peaks õue minema vahukomme tule peal pruunistama :D) Veel sain elektrilise tee keedukannu, individuaalse keraamilise teekannu koos selle alla käiva tassiga, 9 heegelnõela komplekti ja 8 erinevat mulineed-lõnga, heegeldamise ajakirja (kui otsid, siis leiad Ameerikas ajakirja absoluutselt mille iganes kohta :D), ametüstiga kaelakee ja sädeleva pildiraami... Ma ei hakka kirjutama, mis mu lapsed kingiks said, muidu istuks siin õhtuni :D Ameerika jõulude traditsioonid on kindlasti oluliselt erinevad Eesti omadest, siin on nii, et mida suurem ja uhkem, seda parem :D Ja neli koera on meil ka muide :D - kõik saksa lambakoerad!

    Ilusat vana-aastalõpu sulle ja su perele!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma olen mõelnud, et kui lapsed oleks, tõmbaks mänguasjade kinkimisel limiidi ühele asjale, et koju ladu ei tekiks. Naabrite üheaastane sai sõna otseses mõttes pool toatäit asju! Ma ei tea, kuhu kogu see kraam pannakse, mis aastate jooksul tekib?! Ma mäletan, et endal oli lapsena suur rõõm kui pakis oli raamat, mitte aluspüksid (mida vanatädid ikka armastasid kinkida). Tänapäeval on nii palju rohkemat vaja, et lapsed rõõmustaks ja see on tegelikult natuke kurb.

      Head vana aasta lõppu, Helen!

      Kustuta
  8. Anonüümne30/12/16 10:20

    Mulle on täiesti vastumeelt mõttetute asjade kinkimine, sest PEAB kinkima. Pärast on elamine mingit träni täis, mida (vähemalt alguses) minema ka ei raatsi visata.
    Mul on sünnipäev vahetult enne jõule, kingiks sain mehelt kimbu punaseid roose. Jõuludeks saime mehega kahe peale piletid balletietendusele, paar pakki head teed ja mõned küünlad. Kõik kasutame ilusti ära. Meie kahepoolene sai kaks raamatut, seeliku ja ühe mänguasja. Kuna ta ainuke seelik hakkab väikseks jääma, siis oli täiendus väga tervitatav :)
    Üritame sellist joont jätkata, sest vajalikud asjad ostame niikuinii jooksvalt ära. Õnneks meie pered on samasugused kingifoobikud :D

    Aga hea panni üle oleksin ka rõõmustanud, neid ikka läheb :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Täiesti nõus. Mina olen muuhulgas ka hea asjade äraviskaja ja äraandja, nii et seisma ei jää miski :)

      Kustuta
  9. Ja nüüd juba Head uut aastat! :)

    VastaKustuta
  10. Anonüümne9/1/17 21:33

    Kuna ka mul on sünnipäev vahetult enne jõule siis kes see ikka jaksab mitut kingitust teha eksole:D Seega elukaaslaselt sain kaalu, mis mõõdab ka keha rasvaprotsenti haha. Tegelikult ma olin väga rõõmus sest ma olin mitu korda torisenud et tahaks end kaaluda aga pole millega seda teha :(. No sain siis mis tahtsin :D. Majakaaslaselt sain mitu pakki kohvi (ma suur kohvijooja) ja palju palju kommi ning muud nänni :D. Vägagi rahul.

    VastaKustuta