Meil oli jõulueelne arutelu, et kas kuusk peaks olema päris või mitte. Leidsime, et võiks ikka päris olla, lõhnab paremini. Kanadas tuuakse jõulupuu juba detsembri esimestel päevadel tuppa, et oleks aega seda nautida. Matt võttis asja tõsiselt, leidis mingi kuuseonu, kes muuhulgas ka puu koju tooks ja nii nad siis ükspäev saabusid - Matt roosidega ja võõras vanamees kuusega. Rõõmu kui palju!
Mul oli juba hunnik ehteid valmis ostetud, aga ma muidugi ei arvanud, et meil hakkab nii suur puu olema, et peaaegu ei mahu tuppa äragi. Nüüdseks olen juba kaks korda käinud ehteid juurde ostmas ja hakkan vaikselt tulemusega rahule jääma.
Eile käisin natuke suuremas linnas jõuluoste tegemas ja sõbrannaga kooki söömas. Nüüd on õnneks mõned kingid olemas ja paar head ideed tekkis ka, suurem ajuragin on selleks korraks läbi. Igaks juhuks küsisin poes üle, et kui pikk tagastusaeg on ja selgus, et kaks kuud. Kena. Ma korra juba muretsesin, et kui detsembri esimestel päevadel mingi asi osta, mis lõpuks ei sobigi, on võib-olla jõuluks juba kõik tähtajad möödas, aga ei. Mulle meeldib see siinne lahke süsteem.
Täna puhastasin kanakuuti ja ikka nii tore, et nad nüüd nii suured ja targad on! Enam ei situ pesakastidesse, mis teeb koristamise oluliselt kiiremaks ja mugavamaks. Huvitaval kombel munevad ainult ühele poole, kuigi mõlemad pooled on täpselt ühesugused. Haruharva juhtub mõni üksik muna teisele poole ka, aga ilmselt ainult siis kui ei ole enam aega oodata ja "õige" pool on juba okupeeritud.
Me saime ükspäev kahe rebuga muna! Ühed siinsed sõbrad, kel kah kanad on, rääkisid, et seda juhtub tavaliselt ainult alguses kui "tootmisliin" veel hästi paigas ei ole. Nemad on isegi kolme rebuga muna saanud!
Kodused munad on ikka kõvasti kollasemad kui ükskõik kui õnnelik poemuna. Valge osa on kah kollane! Kui nad veel pisikesed olid, lugesin netist, et kanadele võiks kõrvitsat ja maisi sööta, et kollane kollasemaks läheks, aga praegu vaatan küll, et ei julgekski selliseid asju juurde anda, hahaa!
Vahepeal küsis Matt mu autovõtmeid ja teatas mõni aeg hiljem koju tagasi jõudes, et oli õhufiltrid ja õli ära vahetanud ning pesulas käinud. Selline vahva üllatus siis! Mina koristasin samal ajal terve maja ära, nii et me oleme mõlemad sellised toredad.
Ainus asi, mida mulle väga teha ei meeldi, on pliidi puhastamine. See on nii tänamatu töö! Kohe järgmine kord kui midagi praed, on jälle kõik kohad rasva täis. Mul on küll see kate, mis panni peale käib, et ei pritsiks, aga… võiks seda vist tihemini sahtlist välja võtta. Ilusa ilma puhul lõin pliidi kah läikima, nüüd ei julge mitu päeva süüa teha, et jälle ära ei määriks.
Sööjaid õnneks kah eriti ei ole, sest terve detsembri võtab Matt sünnitusi vastu ja see on üks väheseid osakondi, kus on 24-tunnised vahetused. Hommikul kell 8 läheb ja järgmisel päeval samal ajal tuleb. Paljudel juhtudel töötab ülepäeviti, nii et jõuab hommikul koju, magab terve päeva ja kui üles ärkab, peab põhimõtteliselt kohe jälle magama minema, et hommikul vara tõusta ja haiglasse minna. Vahele mõned kliinikupäevad, minu sünnipäev, meie mõlema töö-jõulupeod… Minu 8-tunnised tööpäevad tunduvad selle kõrval nagu ei teekski eriti midagi.
Jõulutunne hakkab küll juba vähehaaval tulema. Sõbrants saatis kodumaiseid piparkooke ja endakasvatatud sidruni-melissist tegin teed kõrvale. Uuel nädalal pidavat natuke lund ka sadama, uudised enam muust ei räägigi. Kuna siin juhtub seda heal juhul ainult korra aastas, jääb elu kohe seisma, sest keegi ei oska lumes autoga sõita (enamikel pole talverehve ka). Sel lihtsal põhjusel pannakse kohe koolid kinni ja meie ettevõttel on reegel, et kui koolid ei tööta, oleme ka meie suletud. Eriti mõnus.
Tore, et uus postitus :) sellise tihedusega on jube hea lugeda, nädalane vahe (ja pikem) on liiga pikk aeg ootamiseks :D
VastaKustutaMaisi ära küll sööda kanadele, see ju puha GMO.
VastaKustutaSeoses kuusega ja ehetega tuleb mulle kaks asja meelde. Lapsena meil oli keegi ema tuttav Lääne-Saksas, kes saatis sealt mõned kuuseehted. Sellised suured kellukakujulised lullad nagu keskmine teekann, kommiroosa ja lõheroosa, ja mingid heledad triibud peal. Kuusk oli seekord tagatoas (lastetoas) ja ärkan ma kord siis öösel üles - ja eemal seinas õhus mingid jubedad valged helendavad triibud nagu nälkjad. Kuna ma sel ajal (suht väikese lapsena) nägin mingeid õudukaid nõiaunesid, siis need helendavad, õhus rippuvad triibud olid ikka tõega jubedad. Tükk aega värisesin ja ei julgenud ei magama jääda ega midagi teha. Päeval aga ei saanud midagi aru.
Teisel ööl kordus sama asi, aga siis ma hakkasin ikkagi juba kahtlema ja tõusin viimaks üles ja panin tule põlema - ja siis selgus, et need ehted olid kaunistatud fosforiga, ja et see siis seal pimedas helendaski. Ma sellepärast teadsin, et tädil oli fosforist pärlitest kaelakee ja seda oli lahe hoida päikese käes ja siis pimedas peopesa varjus vaadata, kuidas helendas.
Niiet helendavate triipude saladus oli siis lahendatud XD Pold enam jube ega kedagi - ei mingid uhvud ega muud koleloomad.
Teine moment oli mu esimeses omaette korteris aastaid hiljem. Mul oli siis kass, kes armastas teleka peal magada (vaat olid telekad, kus kass sai magada, praeguste lamekate peal ikka ei maga). Kuusk oli koheki vastu telekat ja kui ma küünlad põlema panin, siis tundis kass soojust ja pani nina ligi. Aga liiga ligidale pani, sai kõrvetada ja kulmud ning vurrud läksid kärssama. Ja siis ta patsutas küünalt senikaua käpaga (tahti ja leeki), kuni see ära kustus, endal käpp kõik küünlarasvaga koos. Nutikas loom oli. Eks kulmud ja vurrud kasvasid hiljem tagasi ;D
Appi, neid helendavaid triipe näeks ma vist siiamaani unes! Ma poleks küll julgenud vaatama minna, et mis värk see on :)
Kustuta