02 märts, 2020

Valed sõnad

Mul on aja jooksul palju selliseid inglise keelseid sõnu ette tulnud, mille kohta on olnud raske uskuda, et just see sõna seda asja tähistab.

Näiteks kükitamine (squatting). See kõlas alguses kuidagi nii... vale. Ja sõrmkübar (thimble) - mängisime Monopoli, üks nuppudest oli sõrmkübar ja ma ei suutnud kuidagi omaks võtta, et selle nimi on thimble.

Oscar armastab kukerpalle teha. Matt ütles, et see on somersault. Mina arvasin, et ta teeb nalja! Ei teinud.

Meile tuli kunagi uus töötaja ja omanik rääkis, et ta teeb teises kohas graveyard shift'e ja ma arvasin esimese hooga, et ta töötab surnuaias (graveyard). Aga tuleb välja, et nii nimetatakse öövahetusi. WTF?!

Kohe esimesel Kanada-aastal oli meil tööl tualetis ummistus ja kolleeg mainis, et peab plunger'i tooma. Toona tundus, et ta keeleoskus on ikka eriti kõrgel tasemel, et nii peeneid sõnu teab (oli kah immigrant). Praegu tundub see sõna nii loogiline ja lihtne nagu oleksin seda kogu aeg teadnud. Kuidas seda vaakumasja asja eesti keeles nimetatakse, ei suuda küll praegu välja mõelda. Vetsupump? Palun ärge naerge kui ei ole!

Kunagi suvel osalesime mingil "sport massidesse" tüüpi väliüritusel, kus tuli ratast keerutada, et tükk kooki saada. Minu keerutus ütles, et pean jumping jack'e tegema. Ma seisin seal nagu tola, omamata õrna ainugi, misasi on jumping jack... Õnneks oli Matt läheduses ja päästis mu suuremast häbist. Tegi kokku-lahku hüpped kah minu eest ära.


Sõnavaraga on üldse nii, et kui igapäevaelus on asi juba üsna muretu, siis mingites spetsiifilistes situatsioonides olen ma endiselt täiesti umbkeelne. Näiteks pangas! Natuke vist sellepärast ka, et süsteem on täitsa erinev kui Eestis.

Kui sõnad, väljendid ja lühendid saavad pikapeale iseenesest selgeks, siis kirjutamisega on keerulisem. Eesti keele grammatika ei ole mulle kunagi probleeme valmistanud, aga inglise keeles pannakse näiteks komad täiesti teiste kohtade peale! Õudselt tüütu. Ja hüüumärke kasutatakse oluliselt vähem. Mõnda reeglit ma ikka juba tean ka juba, aga laias laastus kirjutan nii, et panen lihtsalt võimalikult vähe komasid ja hüüumärke püüan üldse vältida. Nii peaks enam-vähem täppi minema.

Aga miks ma sellest kõigest täna kirjutama hakkasin - ma õpin siin koos lapsega sõnu, eksole. Õnneks on tema raamatutes iga pildi kõrvale kirjutatud, millega tegu. Enamik nimesid on loogilised. Aga siis korraga - "cherry picker" - kirsikorjaja. Vabandage väga, aga MIDA on sellel asjal kirssidega pistmist???


Teoreetiliselt saab tõstukiga muidugi ka kirsse korjata (kui see imekombel aeda ära mahutada), aga mina isiklikult ei ole seda pea neljakümne aasta jooksul juhtunud nägema. Küll aga kasutatakse neid tihti näiteks elektripostide kallal töötamiseks ja muuks selliseks. Küsisin isegi Matt'i isa käest ja tõepoolest ongi tegemist kirsikorjajaga. Ühtlasi ei saanud ta aru, miks ma seda imelikuks pean?

Umbes samamoodi nagu ma ütlen Ossule, et tule istu mu kõrvale ja Matt leiab, et on absurd paluda kellelgi endale kõrva peale istuda. Noh, tegelikult ju ongi!

41 kommentaari:

  1. vetsupump = vaakumpump = potimusi

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hahahaaa, potimusi! Õige jah, nii ka nimetatakse. Ma peaks proovima seda Matt'ile tõlkida.

      Kustuta
  2. Kõrvale tuleb ilmselt sellest, et kõrva äärde - so hästi ligidale. Mida soome korva tähendab? Kui ma nüüd hästi mõtlen, siis on teine sõna kõrve ja see ei tähenda mitte kõrbe, vaid kui mälu ei peta, siis hästi läbitungimatut padrikut või ka kõnnumaad; kuid etümoloogiliselt sellel anatoomilise kõrvaga ilmselt ühist ei ole.

    VastaKustuta
  3. Oh, lahe, ma just üleeile mõtlesin, et kuidas sõrmkübar inglise keeles on. Tänud! :)

    VastaKustuta
  4. Anonüümne2/3/20 15:08

    Hähäh, selles raamatus ongi igast imelikke sõnu.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aga teises raamatus on sama masina juures sama nimi.

      Kustuta
  5. Ja seejuures cherry pickingul näiteks ka mitu tähendust.. https://en.m.wikipedia.org/wiki/Cherry_picking

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jälle midagi uut! Niimoodi võib lausa targaks saada.

      Kustuta
    2. Jaa, mina tean väljendit cherry picking kah just selles tähenduses: "The action or practice of choosing and taking only the most beneficial or profitable items, opportunities, etc., from what is available."

      Kustuta
  6. Anonüümne3/3/20 00:12

    Ma pole potimusi kunagi kuulnud, teadsin, et see on karumusi :-D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma karule ei läheneks sellega igaks juhuks :D

      Kustuta
    2. Anonüümne3/3/20 18:38

      Meie peres on see ka terve elu olnud karumusi. Väiksena arvasin, et see ongi õige nimetus :P

      Kustuta
  7. Oi, Anu, ma oskan sinuga nii hästi samastuda sel teemal =)
    No kasvõi see näide. Mees tööl, mina kodus. Saadab mulle sõnumi, et jääb kauemaks, tiimile on antud ülesanne X asi samal õhtul ära teha. Mõne minuti pärast tuleb järgmine sõnum – „Hit the ground running“. Minul paanika lahti, et kallim on töökiirega kuhugi joostes kukkunud ja end vigastanud. Kuna tal pole lubatud töötades mobiili ligi hoida, ei saanud ma tagasi helistades muidugi ühendust. Helistasin siis ülemusele, et jumal hoidku, mis juhtus? Noh, selgus, et mitte midagi ei juhtunud, sest "hit the ground running" tähendab „to start something and proceed at a fast pace with enthusiasm.”

    VastaKustuta
  8. Anonüümne3/3/20 03:32

    Ajaa üks tuli veel meelde! Hea sõber arvas, et 'hung like a horse' tähendab eepiliselt karmi pohmelli.. oh boy how wrong he was. Ja see hetk kui ta taipas kui tihti kui valedes olukordades seda kasutanud oli native speakerite juuresolles....

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nii mõnigi native speaker oli ilmselt sisimas ka veits kade :D

      Kustuta
  9. Valgusta mind ka, palun?

    VastaKustuta
  10. Oo...Richard Scarry raamatud, minu lapsed kasvasid ka nendega koos üles (meil siis peamiselt eestikeelsed versioonid). Siiani on lemmikraamatud, sest vaatamata 100 korda lugemisele - leidsime pidevalt uusi detaile, mille üle imestada.

    Sõnade tähenduse osas tuleb minna ajas tagasi, mõnikord lausa sajandeid...et arusaada, miks selline sõna on tekkinud. Kord Londonis sattus linnatuuri tegevasse bussi giid, kes puistas varrukast sõnu, mis on saanud tähenduse ajaloos esinenud sündmustest, nt sõites mööda väljakust, kus kunagi toimusid avalikud hukkamised - hakkas giid rääkima sõnast "hang over", kuidas see tekkis? Kas räägin loo kohe või otsid ise infot?

    VastaKustuta
  11. No see on ju poomine ehk siis üles tõmbamine või riputamine. Aga kui seal mõni konks on, siis võid rääkida küll, ma kardan, mu inglis ei ole nii hea, et nüanssidest aru saada.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hang over: nimelt kutsuti rahvas (see, kes mõisate juures tööl käis) vaatama avalike poomisi. Selleks, et inimesed end pärast "koledat" vaatepilti halvasti ei tunneks, anti neile viskit juua. Eks siis mõned "talumehed" tarbisid rohkem kui vaja oleks olnud ning kui järgmisel päeval õigeks ajaks ei jõudnud mõisa tööle ja järelvaataja küsis, et kus luusisid??? Vastasid talumehed kooris: hang over - sealt siis see väljend keelde tuli. Selline lugu. Giid puistas teisigi lugusid huvitavate väljendite kohta...ta oli nagu elav teatmik - nii põnevat turismibussi tuuri ei ole mul veel olnud.

      Kustuta
    2. Ma tahaks ka selle giidiga tuurile!

      Kustuta
  12. Ahjaa, ja vanasti poodi ka loomi, keda süüdistati nõiduses või muidu pahatahtlikkuses, ja kui ma nüüd õigesti mäletan, siis oli seal ka hobuseid ja eesleid hulgas. Kui see nüüd kuidagi asjaga haakub, aga et päris kindel olla, siis räägi ikkagi.

    VastaKustuta
  13. Anonüümne3/3/20 10:03

    He, Peter Pan lugemata / vaatamata jäänud lapsena kui thimble uudissõnaks. ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kusjuures siiamaani lugeata, ma ei teagi, kuidas!

      Kustuta
    2. Anonüümne7/3/20 10:11

      2003.a. film kõige parem ekraniseering.

      Kustuta
  14. Anonüümne3/3/20 12:46

    Elan juba üle paari aastakümne ingliskeelses riigis, aga sageli juhtub ette sõnu, millest esmakordselt kuulen. Õpime iga päev:)

    VastaKustuta
  15. No see pole mingi ime, kui Eestis on sadu, kui mitte tuhandeid eestlasi, kellele kõige tavalisemad emakeelsedki sõnad, väljendid ja vanasõnad on nagu hiina keel. Ja ma ei mõtle siinjuures, et peaks kõik murdesõnad, erialaterminid ja kantseliidi, eri žargoonid pähe õppima.
    Kunagi lugesin kuskilt, ei mäleta, kas see oli Pu Songlingi "Libarebased ja kooljad" Andres Ehini tõlkes (soovitan soojalt, väga lahe lugemine on) või mingi muu allikas, et Hiinas, kus on sadu murdeid ja keelekesi, eriti all lõunas, neid ühendab kirjakeel. Seda on nende endi õpetlased ka nentinud - et Suur-Hiina tsivilisatsiooni jõud ja ühendus oli nende kirjakeeles. Muidugi hääldasid iga maakonna inimesed neid märke erinevalt - klassikaline näide - põhja-Hiinas, kus venelastega kaubeldi, öeldi chai ja lõunas, kus inglastega kaubeldi, öeldi ti.
    Aga nüüd see allikas, millele ma viitan, väidab, et (täpsusele ei pretendeeri) ütleme, kirjakeeles on 10 000 märki. Kirjaoskamatu talupoeg oskab heal juhul oma nime kirjutada ühe-kahe märgiga. Siis koolis õpiti tundma ehk 200-500 märki, see oli siis algharidus. Edasi, üliõpilane (räägime ikka klassikalisest Hiinast, mitte Mao-järgsest) õppis tundma nii paari tuhandet märki ja loeti juba, et on "aritu inemine". 5000 märki - see oli kõrgesti haritud, õpetlane. KÕIKI 10 000 märki teadsid vist küll vaid jumalad, poeedid ja filosoofid.
    Kui me nüüd võrdsustame (väga utreeritult, ma tean) need märgid sõnadega, siis selge ju on, et kellelgi pole sõnastik peas. Seda enam, et märgid annavad omavahel kombinatsioone ja sõnad samuti, lisaks tavalised sõnad võivad eri argoodes tähendada sootuks muud, ja sama asja jaoks on hulk sünonüüme. See on koolitarkus ja seda ilmselt teab enamik.
    Mind kui eesti keele fänni - just tema rikkuses, mitte niivõrd grammatikas - selle ilu või kvanttäpsuse üle purelemine jäägu filoloogidele - alati ärritab, kui inimene tõlgib inglise keelest, mida võõramaalane nagunii kõikides nüanssides tunda ei saa, mitte nii, kui kohapeal kasvanud, sünnist saadik selles keeleruumis elanud ja "kümmelnud", emapiimaga seda sisse imenud isik; aga oletame, et ta siiski seda nii heal tasemel oskab - ja sealsamas ei oska eesti keelt - OMA emakeelt, ei tunne selle sõnu, nüansse, ütlemisi, oskussõnadest ma ei räägigi. Olen veendunud, et kõigele, KÕIGELE on võimalik tavaelu piirides vasteid leida - jah, tõesti, eskimote miljon lumevarjundit võivad tõesti olla tõlkimatud, aga tont nendega - ja ei ole seega sugugi paljukiidetud rikas vene keel sugugi rikkam eesti keelest. On ju neilgi murdeid ja rahvalikke ütlemisi, ja ma tänan endisaegseid tõlkekorüfeesid, kes on tõlkinud Puškinit, Turgenevit, Nekrassovit ja Jesseninit, isegi Šolohhovi jt, kaotamata algallikate värskust, vahetust ja rahvalikku lopsakust (ja lopsakuse all ma ei pea sugugi obstsöönsusi silmas).
    Inglise keelega täpselt samamoodi. Muidugi, mingi suva krimka või naisteka puhul ei maksagi kõrgkeelt tahta, seal on originaali keelgi juba suht lame. Aga kui siis isegi nende tõlgetes tuleb selliseid "laudsiledaid" kohti ette, siis on see minu arvates küll kurjast. See, et enamus lugejaist neid ei märka, pole mingi lohutus, see näitabki vaid, et haridus on alla käinud ja emakeelt ei väärtustata.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mulle pakuvad idioomid naudingut, olen õige mitu inglise keelset idioomide raamatut ostnud, hea käekotis kanda ja "igavuse" peletamiseks (kui peab kusagil ootama) lugeda ja mõtiskleda.

      Tulles eestikeelsete sõnade juurde, siis lapsed lugesid Lutsu "Kevadet", seal sõna "krihvel" - tänapäeva lapsed pole sellist sõna kuulnudki - tuli seletada aga see-eest jäi meelde. Vabaõhumuuseum on tänuväärne paik uute (so ammu ununenud vanade) sõnade õppimiseks. Imestamist ja rõõmustamist jätkub aastateks.

      Tõmban nüüd pisut hoogu maha, viisaka külalisena.

      Kustuta
    2. Anonüümne3/3/20 16:03

      Kole kurb, et toredate eestikeelsete idioomide ja vanasõnade asemel on nüüd laialt vohamas kohmakad ja mõistetamatud toortõlkeid inglise keelest. Noored ei mõista paljude vanasõnade emakeelset tähendust ja kasutavad neid valesti. Hea, et vabaõhumuuseum proovib.

      Kustuta
    3. Ma ikka vahel imestan Instagramis kui Eestis elavad eestlased (ilma erilise jälgijaskonnata, st eesti keelt mitteoskavaid inimesi on seal ilmselt mõni üksik) peavad vajalikuks postitada inglise keeles, aga seal on siis omakorda vead sees. Aga eesti keelde on, jah, palju toortõlget tulnud. Ja üldse inglise keelseid väljendeid, isegi kui nad tõlgituna kohmakana ei kõla. Näiteks pidev "kuuni ja tagasi", mida ma kogu aeg kuskil näen. Kui mina veel Eestis elasin, ei armastatud üksteist "kuuni ja tagasi". Ajad muutuvad.

      Kustuta
    4. Tean, et jään siin vähemusse =), aga avaldan oma arvamuse. Mind ausalt öeldes toortõlked inglise keelest eriti ei häiri, kui need nn. instagrami tasemel on (kirjandusteosed on muidugi iseasi) – lisaks, paljudel juhtudel on need mu meelest pooleldi keel põses öeldud – oops, see oli nüüd kah toortõlge =) – no näiteks kasvõi seesama „kuuni ja tagasi“. Maailm on nii väikeseks jäänud, kas on mõtet sajaprotsendilist keelepuhtust nõuda, vägisi? Aega ja olusid ju tagasi ei pööra. Jaa, möönan, konarlikus inglise keeles postitamine on veidike... hmm... hale, aga no jumal nendega, las nad postitavad? Ma ise pidasin kah vahepeal blogi kahes keeles, et mu New Mexico sõbrad lugeda saaksid. Nüüd, mõni aasta hiljem, kui neid tekste üle loen, on kohati lausa piinlik, aga las nad jääda. Peale selle, ega mu enda eesti keelgi ei tea mis veatu pole, blogis. Ma tegelikult teinekord meelega mängin kahe keelega ja astun normidest üle – mitte, et mingi rebel olla, selleks on vanust juba liiga palju =), aga vahel lihtsalt kisub mitte liiga korralik ja kuulekas olema. Mis sugugi ei tähenda, et ma emakeelt ei väärtusta.

      Kustuta
    5. Mind keele muutumine ja uuenemine tegelikult ei häirigi, aga aja lendamine paneb imestama. Ma omaarust alles kolisin Kanadasse, aga "minu ajal" ei olnud Eestis veel beebipidusid ega Halloweeni :D Ja mulle meeldib, et need nüüd on, kadri/mardisantide viljaõnne ja saagirikkuse soovimine oligi veidi ajale jalgu jäänud - kortermajade elanikel pole selle osaga enamasti suurt midagi pistmist. Pigem võikski ainult Halloween olla. See on muidugi liig, et kolm püha järjest on, kus lapsed ukse taha ilmuvad ja kommi nõuavad.

      Beebipidudega on sama asi - minu meelest palju loogilisem kingitused ette teha, et vanemad teaksid arvestada, mis olemas ja mis mitte, aga Eestis on jällegi kaks püha, enne lapse sündi oodatakse kinke ja pärast ka. Küllap need asjad aja jooksul paika loksuvad muidugi.

      Kustuta
    6. Minu meelest see "armastan sind kuuni ja tagasi" tuli Eestis käibele "väikese pähkelpruuni jänku" multifilmiga ja hiljem tõlgiti veel raamat ka(võin muidugi eksida). Toonane multika sihtgrupp on nüüd just oarasjagu nii vana, et kedagi "kuuni ja tagasi" armastada :) .

      Kustuta
    7. Isver, ma pole isegi sellest multikast midagi kuulnud :D Ei teagi, kas liiga noor või liiga vana siis. Vana ilmselt ikka!

      Kustuta
  16. Et nüüd sellisest karmist tekstist natuke lõbusamaks asja keerata, pean tsiteerima jälle vanameister Arvi Korki, keda ma ei väsi soojalt soovitamast. Tema-mees, algul värskena Kanaadamaale rännanuva, meldis ennast "lahti" tolleaegsest dipiiseadusest (DP - deported persons - peale II MS integreeritud põgenikud mujalt maailmast), mis sätestas, et peavad olema kuskil töölaagrites ja tegema etteantud töid, enamasti farmis või kuskil nii. A "Korgi-poiss", nagu ta ise end nimetas, pold ka mitte suu peale kukkunud ega eilane mees, "aas lori viie hariliku iirlase eest" ja võis iga neetud ametniku surnuks vaielda.
    Noh, sai tema siis oma priiuse kätte ja läks vaatama, "kuspool maa on lahti". Võtab ajalehest tööpakkumised ette ja - kööga. Mul ei ole meeles, mis sõnad seal olid, aga üks ametikoht oli vist just sihuke kirsikoristusmasinajuht või keski sarnane. Igatahes - lori loriks ja ametnikud ametnikeks - vat see oli poisile raske pähkel.
    Vahepeal siiberdas ta niisama ringi, aga siis sattus tammiehitajaks - kogu see stoori oligi vist kirjas raamatus "Tammiraiujad". Läks kohale, "võttis supiks ja seebiks rivvi" - aga edasi läks täpselt samane jama. Peenemad ametikohad olid täpipealt sarnaste veidrate nimedega, et ei hammustanud läbi, mis riistapuuga ja ametimehega tegemist on, alles töökäigus tulid teadmised. No näiteks - puudripoisid ehk powder boys - need olid need vennad, keda lasti köitega kaljult alla ja kes toppisid-toksisid kaljuõnarustesse lõhkelaenguid, miska terve mäekülg õhku lendas, et tulevasele tammile teed sillutada. Lõbusale nimele vaatamata oli ju sisuliselt tegemist sapööridega - powder tähendab nii puudrit kui püssirohtu.
    Korgi-poiss ise eestlane, küllap ta teadis sõna sapöör, sõjast tulnd mees ja puha, ja puudripoisid või puudriahvid oli neil seal omavahel käibelolev argoo; aga kujutage nüüd ette, kui oleks see asi olnud tõlgitud ja pandudki nagu kuidagi kas püssirohuinsener või kasvõi samane puudripoiss ametliku, mitte "loriva" nimena - päris kole oleks ikka küll (8O

    VastaKustuta
  17. Näpukas: peab olema "töö käigus" - klaver, lollakas, kiilub kinni.

    VastaKustuta
  18. Hehe. Mulle meenub üks arstilkäik Indias, kus arstitädi küsis mult loose motions'i kohta ja ma ei olnud üldse kindel, mida ta tahab. Niisiis pidi see konservatiivse riigi tädi kutsuma ukse tagant sisse mu kohaliku peika mulle seletama. Ma ei tea. Ei võinud siis diarrhea öelda või :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Muuseas, kas sa teadsid, et Eestis küsivad arstid, et "kuidas iste on"? Ma poleks elu sees teadnud, mida see tähendab kui üks arstist sõber poleks "tõlkinud". Kanadas küsitakse "bowel movement"-i kohta, aga peab arvestama, et siin räägitakse peaaegu ainult lühendites, siis tegelikult öeldakse BM. Nagu põiepõletik on UTI jne. Mul läks ikka aastaid, et neid lühendeid kõiki selgeks saada, alguses tundus nagu hiina keel.

      Kustuta
    2. Oo. Ehk olid ka just stool ja bowel movement ja ma mäletasin valesti. Nüüdseks olen need kõik oma sõnavarasse integreerinud. Eestis pole aga kunagi kuulnud seda istme värki.

      Kustuta