Tellisin IKEAst mingi mööblitüki. Juhtumisi istusin just akna all kui tuli teade, et pakk on kohale toimetatud. Vaatasin aknast välja - ei ole! Ma oleks kuulnud kui kaubik maja ees oleks käinud. Kindluse mõttes jalutasin majaesise läbi, aga no ikka ei ole.
Helistasin IKEAsse. Jälgede ajamine on alati üks korralik tüütus, lõputu ooteliin ja halb muusika. Sain lõpuks löögile. Küsiti miljon küsimust - nimi, meiliaadress, telefoninumber, kodune aadress, postiindeks, tellimuse number. Jeesus küll. Siis vahele - kas olete IKEA Family kliendiprogrammi liige? Ma juba ärritusin. Küsisin, et mis see hetkel asjasse puutub? Ei puutugi, aga me peame kõigi käest küsima, sest äkki tahate liituda. Ei taha, tahan oma mööblitükki.
No ei tea jah, mis juhtus, aga ma võin teile selle uuesti tellida, paar nädalat läheb aega. Mina vastu, et tahaks ikka teada, kuhu see eelmine kadus. Ei saanud ju õhku haihtuda. Mis me sest uuest tellime...
Okei, ta helistab Fedexisse. Pani mu ootele. Veel tükk aega halba muusikat. Siis ütles, et seletas neile loo lahti ja ühendab mu otse Fedexiga. Need lubasid, et uurivad ja räägivad kaubikujuhiga ja helistavad mulle järgmisel päeval tagasi. Küsisin, et kuidas mina teiega kontakti saan, juhul kui peaks vajadus olema? No helistage üldnumbrile. Okei siis.
Läheb tund aega mööda, Matt tuleb koju. Räägin, et näe, IKEA saatis teate, et pakk kohal, aga pole kohal, helistasin IKEAsse ja nemad ühendasid mind Fedexiga ja üldse täiega närvi ajab, et sellega mingi jama on.
Matt vastu, et aa, ma käisin enne korra kodust läbi, pakk oli maja ees, panin garaaži. Ehk pakk saabus tunnike enne kui see teade, mis ütles, et just praegu saabus. Aa tore, noh. Oleks võinud ju mokaotsast mullegi mainida, aga see selleks.
Helistasin Fedexi üldnumbrile, aga seal on ainult automaatvalikud, mis omakorda annavad automaatvastuseid. Inimesega rääkida ei saa. Kahju, ma tahaks neile öelda, et asi lahendatud. Aga ma ilmselt pole ka esimene, kes paki omaenda koju ära kaotab ja siis selles neid süüdistab...
Aga siis oleks peaaegu teisegi mööblitüki veel saanud 😃
VastaKustutaTopelt ei kärise! :)
KustutaPidada lausa selline kuritegevuse liik olema, et tüüp sõidab UPS või Fedex auto taga viisakas kauguses ja korjab need pakid üles, mille vastu kohe huvi üles ei näidata. Ma väga ei imesta, sest vahepeal jäetakse kraam lihtsalt trepile vedelema ja alati isegi ei helistata uksekella. Mulle annab kodus märku teravakõrvaliste koerte haukumine, et miskit ukse taha poetatud.
VastaKustutaTänapäeval on nii paljudel inimestel juba kaameraga uksekellad, mis iga liigutust salvestavad ja see on uskumatu kui nahhaalselt pakke varastatakse. Meil pole küll siiani õnneks midagi kaduma läinud (noh, kuni selle korrani, mil ise ära kaotasime, hahaa). Aga see on tõsi, et enamasti ei helistata isegi uksekella, lihtsalt müstiliselt ilmuvad pakid ukse taha.
KustutaMulle meenus selle jutu peale lugu, mis mu ühe siinse tuttavaga juhtus. Saaremaalt pärit naine ja otsustas, et tema tahab maja katusel omale kõrvitsaid kasvatada. Manhattanil, aga mitte väga kõrge maja. Kõrvitsaseemned tõi tuttava käest Saaremaalt. Esimesel aastal kõrvitsad üldse ei kasvanud ja järgmisel aastal oli kindel värk, et sõnnikut vaja. Tütar elas tal linnast väljas, väikeses külakohas. Läks tütrele külla, otsis üles kohaliku farmi ja omaniku lahkel loal kühveldas kaks suurt prügikotti kõdusõnnikut täis. Viis kotid tütre juurde garaaži, ise jäi tütre juurde ööbima. Hommikul neid kotte enam garaažis polnud, sest väimees oli need tänavale tõstnud ja prügiauto ära viinud. Kõrvitsad ilma sõnnikuta ei jäänud, sest kange Saare naine läks uue laari järgi ja informeeris seekord kogu perekonda, et neid kotte keegi ei puutu. Tütre juurest tagasi linna tuli bussiga, sõnnikukotid kaasas. Kõrvitsad said veidi paremad, kui eelmisel aastal, aga ikka mitte päris öiged saare körvitsad.
VastaKustutaSee on küll hea lugu :D
KustutaLoodetavasti oli muidugi nii kõrge maja, et sõnnikuhais katuselt kellegi aknasse ei rännanud. Ma oleks ikka äärmiselt imestunud kui kuskil kümnendal korrusel akna lahti teeks ja sõnnikuhais ninna kargaks. Selle peale, et keegi katusel kõrvitsaid kasvatab, ei tuleks mingil juhul!
Siiri, issand kui hea lugu��
VastaKustutaMõtlesin Siiri loo puhul lugedemise ajal kaasa elades, et niii, kas tõesti keegi varastas kotid ära?! Ja siis meenus kuskilt kuuldud õpetus, et rannas tuleks oma väärtuslikud asjad mähkme sisse rulli keerata, kui ise ujuma lähed, sest kasutatud mähet ei tule keegi varastama. Aga kui emale sellest ideest rääkisin, ütles ta kohe, et aga äkki keegi hea inimene läheb viskab selle prügikasti siis hoopiski 😀 selle peale ma ei tulnudki...
VastaKustutaMina olen näinud nippi, et plastikust päikesekreemipudel seest puhtaks pesta ja sinna sisse võtmed ja raha panna.
KustutaMina reisidel käies panen osa kaasas olevast sularahast Alwaysi paki sisse, lootes, et kui autosse sisse murtakse, siis ehk hügieenisidemed kellelegi apetiitse kraamina ei tundu.
KustutaJaa, see ka hea trikk!
KustutaAga seda lugu lugedes tuli mul meelde üks enda lugu, kus ma "lühisesse" läksin (ok, siin ei läinud Anu tegelikult "lühisesse", vaid Matt oli liialt tähelepanelik mehe kohta :) ).
VastaKustutaKäisime paari perekonnaga 2a tagasi Montenegros reisil ja võtsime ühel järvel n-ö järvetuuri, paat ainult meie päralt ja väga mõnus. Kui see paat randus, siis oli juba järgmine seltskond ootel ja paat siirdus järvele tagasi. Hakkasime enda ööbimispaiga poole autodega tagasi sõitma ja mingil hetkel helises mul telefon. Otsin ja otsin ja no ei leia, kuni telefon jäi lõpuks vait. Ja siis ma hakkasin kõva häälega ahastama, et jätsin oma telefoni raudselt paati, sest ma ei leia seda autost kuskilt ja nüüd me peame tagasi järve äärde sõitma ja ootama kuni see järgmise seltskonna 2h kestev paadituur läbi saab jne. Mees mul kõrval oli täiesti vait, hoidis vaid naeru tagasi, kuni ma ise aru sain, et see ei ole ju võimalik, et ma kuulen oma telefoni helisemas ja et see siis samal ajal kuskil juba kümnete kilomeetrite taga paadis on! :) P.S Kuuma oli 39 kraadi, see võis olla teinud mu ajuga oma töö!
:D
Kustuta