Võtsin kapist paar kommi. Viskasin paberid hästi tasakesi prügikasti. Panin kommid taskusse. Mõtlesin, et olen kaval - söön blogimise kõrvale kommi ja Oscar ei teagi. Ta juba sai ühe, aga ma ütlesin, et "ainult üks". Ise võtsin küll kolm. Täiskasvanuks olemise eelised.
Istusin maha, mõtlesin, et oo, lakin küüned ka ära ja lasen blogimise ajal kuivada. Eriti kaval! Kaks ühes. Mõeldud-tehtud.
Nali on minu kulul, sest kuivamata küüntega ei saa taskust komme kätte. Blogida õnneks saab.
-
Käisime puhkusel. Matt ütles, et ei ole kaugel - Vancouverist ainult neli tundi. Mina vaidlesin, et esiteks ütleb google, et viis ja teiseks ei ela me Vancouveris. See on sama hea kui öelda, et lennukiga ainult tund, kui tegelikult ei lähe lennukiga. Üheksa tundi pärast kodust startimist olimegi juba kohal. Selle sisse mahtus muidugi praam ja kõik peatused ka. Aga oli tore puhkus.
Oliver on täiesti uskumatu beebi. Kõik autosõidud magas maha ja ei virisenud üldse. Alates teise elukuu lõpust on öösiti ärganud ainult ühe korra. See üks kord on nüüdseks kuskile 5:45 kanti liikunud ehk vist võib öelda, et öösiti enam ei ärka, aga hommikud on varajased. Uuesti magama ta sel ajal tavaliselt enam ei jää. Oscar on muidugi hiljemalt poole seitsmeks üleval, nii et poleks ka suuremat abi kui jääks.
Kunagi ammu-ammu mõtlesin, et lapsi ei tohi saada enne kui oled valmis neid poole üheksaks kooli transportima. Hahaa. Kui naiivne minust. Praegu söön sel kellaajal juba lõunat.
Lastest rääkides - mäletate kui pahased olid inimesed kui meid sunniti kandma maske? "Mis mõttes tuleb keegi mu vabadusi piirama ja mulle ette kirjutama, mida teha?!"
Kujutate ette, et keegi sunniks teid kandma rasedust, mida te kanda ei taha? Oh, Ameerika, "vaba" maa... Ma ei saa oma mõtteid selle uudise küljest kuidagi lahti. Tundub võimatu, et 21. sajandil saaks selline seadus jõustuda. Aga näe, saab.
-
Juuksuris käisin. Sain ilusad triibud. Pandeemia ajal lasin loomulikul värvil välja kasvada ja nüüd on jälle tore veidi heledam olla. Juuksed on õnneks ka rohkem kinni jäänud, ei tule enam peotäite kaupa ära (pärast mõlema lapse sündi tuli, pidi tavaline olema) ning juuksur ütles, et terve kiht uusi juukseid on juurde kasvamas.
Käisime sõbra lapse sünnipäeval. Oli bassein, veepommid ja piisavalt veepüsse, et mitmekümnele lapsele jaguks. Võite ise arvata... Täiskasvanuna ülemäära fun ei olnud. Seda enam, et Oliveril oli uneaeg, aga tema on see laps, kes tahab end normaalse inimese kombel voodis välja sirutada, mitte kuskil suvalises aianurgas vankris magada. Soostus ainult süles olema, hoidsin teda siis kõik need kolm tundi. Aga väsimus oli ikka nii suur, et iga kord kui keegi tema suunas julges vaadata või veel hullem - lausa kõnetada - hakkas nutma.
Oli veidi irooniline olukord. Kuna seltskond on tuttav, tuli ikka jutuks, et kuidas elu beebiga ja mina kiitsin, et ohh, imeline laps, kunagi ei nuta ja magab kui ingel. Millele refrääniks peaosaline ise muudkui nuttis ja nuttis ja ei maganud. Lapsed teavad ikka täpselt, kuidas vanemaid ebamugavasse olukorda panna.
Oscar on viimasel ajal nii vahvaks ja asjalikuks muutunud. Täitsa saab juba asju läbi rääkida ja näiteks reisida on temaga tore. Pakkides mõtlesin, et ohoo, nelja-aastasele polegi enam vaja suurt midagi kaasa võtta. Lihtsalt riided. Nagu endalegi. See-eest beebile... oh õudust. Reisivoodi. Vanker. Pudelimajandus ja piimasegu ja püreepakid. Mähkmed ja niisked lapid. Nimekiri on lõputu.
Mul on maasturit vaja. Juba eelmisel sügisel mõtlesime selle peale. Valisime välja, astusime esindusse sisse ja see oli tühi nagu... (oot, guugeldan)
Tühi kui litsi leivakott? Eesti keel ei väsi üllatamast! Ma polnud enamikku neist võrdlustest varem kuulnudki.
Saal oli tühi kui lutika kest, mitte ühtegi näidisautot. Kõik müüdud. Isegi proovisõitu ei saanud teha. See mikrokiibi defitsiit, mis pandeemia ajal alguse sai, on endiselt teemaks. Müügimees ütles, et ooteaega on võimatu ennustada. Tehas toodab, mida ise tahab ja esindused võistlevad omavahel, et välja tulevaid autosid endale kahmata.
Ma valisin hübriidi ja selle ooteaeg on pikem kui bensiinimootoril, aga müügimees ennustas senise info põhjal, et läheb 3-5 kuud. Nüüdseks oleme 7 kuud oodanud ja ainus info on, et augustis veel kindlasti ei tule (augusti omasid teavad nad nüüdseks ette). Ehk ooteaeg on minimaalselt 9 kuud, aga võib ka palju kauem minna.
Guugeldasin teiste kogemusi, sest tundus uskumatu. Aga tuleb välja, et ei ole mingit isiklikku vandenõud! Kõik teised ootavad samuti. Ja need, kes praegu sama mudeli tellivad, saavad müügimehelt ooteajaks 2-2,5 aastat. Ja see on veel optimistlik ennustus. Nii palju on järjekord pikemaks veninud.
Ossu lasteaed tuli lõpuks ometi pandeemiareeglitest välja. Nad ootasid sellega ikka lõ-pu-tult. Alles paar kuud tagasi otsustati, et vanemad ei pea enam maski ette panema (üleandmine toimus nagunii õues ja distantsi hoides, mis tegi maskikandmise suhteliselt absurdseks). Nüüd anti teada, et kõik lisameetmed on maha võetud. Saab otse esikusse kõndida, oma lapse asjad ise kappi panna, vaadata, kas lisariided on puhtad või peab midagi juurde tooma. Võib teiste vanematega kokku puutuda. Inimlik, ma ütlen. Nagu uus ja põnevam elu oleks alanud.
Lasteaed on siin enamasti eramaja, mis on selleks otstarbeks kohandatud, mitte mingi suur spets-hoone. Seega on ühes majas ainult üks rühm. Lapsed on vanusegruppide kaupa (1-3 aastased ja 3-5 aastased). Väiksemate rühmas on ühe õpetaja kohta neli last, suuremate omas kaheksa - seadusega on nii ette nähtud.
Seega oli Ossu nooremate grupis ainult 8 last ja vanemate grupis 16. Praeguses, vanemate laste rühmas, on neil tegelikult igapäevaselt kolm õpetajat ja mulle paistab, et on kuidagi nii jagatud, et kaks on pidevalt laste päralt ning kolmas teeb rohkem igasugu paberitööd ja ettevalmistusi.
Kanada lasteaedade õuealad on üsna väikesed. Ala on liigendatud, mis annab lastele võimaluse natuke eralduda ja erinevaid mänge mängida ja neil tundub seal lõbus olevat. Turvalisust võetakse siin ülimalt tõsiselt ja väiksema ala peal on kahtlemata väiksem võimalus, et õpetajale hädasolev laps märkamata jääks. Ja kuna siin on ikkagi vihmamets, on osa ka katuse all, sest talvel kallab vahel lausa nädalate kaupa. Kuigi ma pole muidugi näinud, et lapsi vihm häiriks...
Sellesse esimesse parempoolsesse kasti püüdsid nad koos lastega peenart rajada. Mina kõrvalt imestasin, et vau, kuidas? Minu peenrad ei jää kodus isegi ühe lapsega ellu, mismoodi nad terve rühmaga selle toimima saavad? Aga ei saanudki! Nädal hiljem olid kõik taimed maha trambitud.
Kiibidefitsiidi leevenemist ennustatakse 2024 aastaks, loodetavasti saate oma auto ikka enne kätte :)
VastaKustutaMina peaks saama, jah. Praeguseks olen ma liikunud esinduse nimekirjaks esimeseks, seega üle mõne kuu loodetavasti enam oodata ei tule. Aga kuna ummik on juba praeguseks nii suur, et selle lahendamiseks aastaid kulub, ei lähe kohe pärast kiibiprobleemi lahenemist ilmselt asjad veel paremaks. Uskumatu. Samas oleneb ka margist. Naabrinaine ostis teist marki maasturi ja vähe sellest, et esinduses kõik mudelid väljas oli, sai muidugi ka proovisõitu teha ja oli öeldud, et jäta paariks päevaks prooviauto enda kätte, et korralikult proovida. Ja sobiv mudel oli kohe olemas ka, nii et pärast tellimist sai kohe auto kätte. Mitte ei oodanud tervet aastat nagu mina.
KustutaTahtsin lihtsalt öelda, et su blogi on täiega mu lemmik. Mõnusalt loetav, kirjeldad kohalikku eluolu(usa ja kanada fänn), lahedad pildid vahel. Lihtsuses peitub võlu! Ei jõua neid Reelse ja muid moes olevaid pludinaid vahtida, palun lihtsalt mõnusat teksti ja pilte, seda tundub olevat palju palutud tänapäeval. Sa võiks näidata oma hoodi tänavaid ja mis puud ja taimed jne seal kasvavad, põneev! Ja aitäh ka sulle blogimise eest😊
VastaKustutaAitäh, nii armas sinust! Just kurtsin sõbrannadele, et millestki pole kirjutada. Kui Oscar oli beebi, oli mul täpselt sama tunne ja hiljem imestasin, et huvitav, kuidas polnud teemasid? Sest hiljem tuli mõtteid uksest ja aknast. Eks läheb seekord kah paus lõpuks üle ja hakkan rohkem kirjutama.
KustutaKohalikest asjadest, näiteks tänavatest ja nii, tõesti võiks pilte jagada. Selle osas komistan ma viimasel ajal selle kivi otsa, et ma enam ei saa aru, mis siin Eestist erinev on, sest esiteks olen ma ise nii ära harjunud ja teiseks ei ole Eesti enam see, mis pea 10 aastat tagasi kui mina sealt lahkusin. Näiteks tol ajal tundusid siinsed toidupoed väga erinevad kui Eesti omad, aga praegu mõtlen, et huvitav, milles erinevus seisnes? Enam ei tundu erinev.
Igatahes aitäh, tegid mul tuju heaks!
Jah, kindlasti on selle ajaga nii siin kui seal palju muutunud. Aga täiesti suvakatest asjadest ongi kõige huvitavam alati lugeda. Alates sellest, et milliste grillidega ja kui tihti seal grillitakse kuni selleni, et kas seal saadakse palka 1 x kuus😃 Muide grillimisest rääkides, Eestis on viimase aja mood keraamiline grill, mis maksab 700 ja tuhande euro vahele ja kui sul seda pole siis sa sakid😄 Keskmist palka arvestades väga normaalne ost😆
KustutaSa oled USA ülemkohtu otsusest valesti aru saanud. Ülemkohus otsustas, et kuna abordi tegemine pole USAs põhiseadusega tagatud, mistõttu anti selle seaduslik reguleerimine osariikide otsustada. Kõik, ei mingit keeldumist ega inimõiguste rikkumist. Iga osariik otsustagu ise, demokraatlikult ja ilma keskvõimu sekkumiseta.
KustutaJah, abordi reguleerimine läks Ülemkohtu otsusega tõesti keskvõimu käest osariikide kätte, aga USA (nais)kodanikuna ei saa ma osutamata jätta, et “iga osariik otsustagu ise, demokraatia jne” on pehmelt öeldes lihtsustatud vaatenurk. Kel vähegi Ühendriikide poliitilisest maastikust aimu, teab, mis Ülemkohtu otsuse tulemuseks on - nimelt paljudes (republikaanide poolt juhitud) osariikides on abordiõiguse kehtestamine juba ette kaotatud lahing, kuna demokraatial kui tööriistal on teadupärast olulisi puudujääke.
KustutaSamas ei saa ma jätta ka Demokraatliku partei kapsaaeda kivi viskamata. Neil oli 50 aasta jooksul hea mitu võimalust Roe v. Wade föderaalseaduseks vormistada, perioodidel, mil nad Kongressis enamust omasid. Seda nad paraku ei teinud, ning tulemus on käes.
Aga sul, Anu, on nii vahvad pojad, ja nii ilus soeng :)
Grillidest - gaasigrill on siin enamikel. Keraamilisest pole ma kuulnudki. Siin vähemalt küll populaarne pole vist, muidu ma oleks näinud. Meil ongi tegelikult just uut grilli vaja, võib-olla peaks uurima, kas keraamiline on kuidagi parem kui praegune mingi suvaline.
KustutaPalka saab siin kaks korda kuus. Osades kohtades iga 15 päeva tagant, osades igal teisel reedel.
Aborditeemadel mõtlen ma üldist vaatenurka. Seda, et ÜLDSE selline asi tänapäeva maailmas küsimuse alla saaks tulla. Ma saan aru küll, et mis ja kuidas see tuli ja kuidas seadusepundar hargneb, aga asi on rohkem põhimõttes.
Ameerika on näiteks see koht, kus alaealine võib sugu muuta ilma, et vanemad sellest teaks. Koht, kus igaüks võib relva omada ja see on nii vaba, et lastel on relvadele juurdepääs. Koht, kus pooltel vastsündinud poistel lõigatakse eesnahk ära, sest... traditsioon. Minu jaoks kõlab ebaõiglaselt. Aga see, et täiskasvanud naine ei tohi selle üle otsustada, kas rasedus alles jätta või mitte, on täiesti ebanormaalne. Ükski rasestumisvastane vahend ei anna 100% kindlust. Samas kui see laps ära sünnib, ei ole korraga enam kellegi asi. Isegi arstiabi ei ole rasedale tasuta, sünnitusest rääkimata. Kes ja kuidas neid lapsi kasvatab? Ja ilmselgelt ei puuduta probleem rikkamaid naisi, kel on võimalus vajaduse korral kasvõi Kanadasse reisida ja protseduur ära teha. Huhh, mind ajab see teema närvi. Osariik ei peaks olema see, kes otsustab, mis rasedusest saab. Otsustada saab ainult see, kes rasedust kannab, selle lapse sünnitab ning üles kasvatab.
Ameerikast, jah - olen iga su sõnaga enam kui nõus.
KustutaAga palka saab meilgi siin kaks korda kuus, reedeti :)
Triibud on päris laiad, kui tohib mainida.
VastaKustutaIkka tohib mainida!
KustutaAusalt, ma norsatasin Anonüümse kommentaari peale oma pärastlõunase kohvi ninast välja. Issanda loomaaed on ikka NII kirju, et. Sul, Anu, on head närvid :)
Kustuta:D :D see oli tõesti kõige tähtsam kommentaar antud postituse all
KustutaNo Epuke norsatab ka kõige peale, see närvisüsteem on ikka nõrgake.
KustutaEks igal blogijal peab mõni selline lugeja olema, kellele sa üldse ei meeldi, aga kes sind sellegipoolest pidevalt jälgib...
KustutaMitte ainult blogijal :) Oli mul ka aastaid üks selline "antiaustaja", kes käis teemast teemasse ja otsis, kust saaks kinni hakata, ja kui ei olnud, siis ka täiesti tühja koha pealt võis sageli sae käima tõmmata. Nüüd on tükk aega kadunud olnud, ei tea, vaevalt et ta miskise "ilmutuse sai pühalt Brigittalt" või kellelt iganes, aga ega ma temast puudust ei tunne ka. Samas läks asi juba niivõrd absurdseks kätte, et ma hakkasin tundma ja tunnetama, et mida sitemini ta ütles, seda õigemini ma ise olin ilmselt teinud ja ütelnud. Järelikult - mida "verisem" ta oli, seda suuremaks mu enesekindlus ja enesehinnang kasvasid, kuigi tema eesmärk oli ju just vastupidine.
KustutaNiiet Anuke ja Epuke ja teisedki - är' paege tiidvakski, kui keegi jälle õieti mitte millestki haukuda võtab. See näitab vaid selle haukuja enda ebakindlust ja alaväärsuskompleksi. Mul on kohe kahju sellistest inimestest, sest kas nad tõesti siis midagi loovamat oma enesehinnagu tõstmiseks ei leia kui et saavad ja võtavad kellelegi halvasti ütelda. Aga ega selline boost (nende endi arvates) kaua ei kesta, siis on vaja jälle uut suutäit kuskilt haugata.
Juuksed väga kenad! Kui on soov õhemaid triipe, mis rohkem sulanduvad juustesse, siis meil siin on hetkel hästi pop babylights triibutamine, tehakse mitu mitu õhukest salku ja siis tulemus sulandub juustesse, googles on häid näidis pilte :)
KustutaMulle täitsa meeldib nii nagu ta tegi, et on segu hästi peenikestest ja nõks vähem peenikestest.
KustutaKus Te puhkusel käisite kui küsida tohib? :)
VastaKustutaKelownas. See meil igasuvine sihtpunkt.
KustutaKanada on minu jaoks selline natukene muinasjutumaa. Miks, ei teagi, lihtsalt selline unistuste maa. Loodetavasti õnnestub elus korra ikka päriselt ka ära näha. Aga selle seletamatu sümpaatia pärast tundub huvitav absoluutselt kõik. Nii et mida iganes kohalikust elust kirjutad - ühe tänuliku lugejaga võid alati arvestada :). .
VastaKustutaMa pean end natuke rohkem hakkama kodust välja ajama, äkki siis õnnestub veidi rohkem kirjutada ja on ka rohkem pildimaterjali, mida jagada. Aga Kanada on tore, jaa!
KustutaNunnud lapsed jah! Eriti see esimene pilt tekitab kohe mõtteid, kuidas see 20 aasta pärast taaslavastatuna välja võiks näha. USA-st ja Kanadast rääkides on minus alati küsimusi tekitanud, et kuidas need kaks riiki saavad kultuuriliselt ja mõttemaailmalt nii erinevad olla. Arusaadav, et USA lõunaosariigid on teine maailm, aga need usuliste arulageduste kantsid on Kanadale üsna lähedal ju.
VastaKustutaOn erinevad, jah. Kanadalased ise on alati solvunud kui keegi neid ameeriklasteks peab, kuigi esmapilgul tunduvad need kaks riiki eemalt vaadates pigem sarnased kui erinevad.
Kustuta