Alles väga hiljuti avastasin, et hambapastatuubi võib enne ära visata, kui sealt pasta väljasaamiseks peab hakkama toorest jõudu kasutama. Ma ei tea, kust see mul tulnud on, et just hambapasta tuleb viimse tilgani ära tarvitada - muude asjade tarbimises ma erilist kokkuhoidu ei praktiseeri. Ükspäev siis pigistasin seda viimast tilka välja, kui korraga lõi pea kohal pirn põlema, et... miks ma lihtsalt uut tuubi ei võta???
Inimene ikka õpib kogu elu.
Halloween on ukse ees ja seega käisin omale kostüümi ostmas. Ainult 10 aastat võttiski, et lõpuks omadega ilusti ree peale saaks ja korralikult kaasa mängiks. Osaliselt tuli see välisel sunnil, sest Oscari koolis korraldatakse teemapäev ning öeldi, et oleks vaja, et mõned vanemad vabatahtlikeks appi läheks. Selle jaoks on vaja kriminaaltausta kontroll läbida, laste lähedusse saab ainult puhaste paberitega. Tegin selle ära ja pakkusin end välja.
Ja siis tuli meelde, et aa, siin on ju Halloweeni puhul kõik kostüümis. Õpilased (hommikul on esimese asjana kohe mingi kostüümiüritus, kus kõik klassid korra kokku saavad) ja õpetajad kindlasti ka. Nii et ma ei saa vabatahtlikuna teksades kohale loivata nagu mingi... immigrant :)
Oliver on megapalju rääkima hakanud. Kuu aja pärast saab kaheseks, aga kohati paneb juba täislausetega. Te ei kujuta ette, kui uskumatu kogemus see minu jaoks on! Ja nii sürr, kuidas KÕIK inimesed kogu aeg kiidavad stiilis, "kohe näha, et kodus vanemad tegelevad palju". Oscariga kuulsin omal ajal ainult seda, et "minu laps küll hakkas väga varakult rääkima, aga eks me muidugi tegelesime temaga palju..."
Paradoks on selles, et Oscariga tegelesin vähemalt kaks korda rohkem kui Oliveriga. Nii et kõik on ikka lapses endas kinni, mina olen siin täitsa kõrvaline tegelane.
-
Kooli pean jälle kiitma. Mulle ikka nii väga meeldib! Kõik on hästi mänguline ja aktiivne. Ükspäev viisin Ossu hiljem, sest hommikul oli mingi arstiaeg ja süsteem on selline, et poole päeva pealt saabudes tuleb peauksest minna, kuna sekretär peab üles märkima, millal laps tuleb ning ta vajalikku kohta kohale saatma (sest teised võivad olla muusikaruumis või võimlas või teab, kus).
Sekretär tundis Oscari kohe ära, direktor juhtus mööda kõndima ja teretas nimepidi, fuajees oli suur kauss puuviljadega kõigile võtmiseks. Nii soe tunne tekkis.
Õpetaja-lapsevanema koosolekud olid ka ära, muuhulgas küsisin, et mida sünnipäevade puhul tehakse, kas võib maiustusi kaasa saata vms? Paluti, et kodust midagi ei saadetaks. Hiljem mõtlesin, et see on tegelikult väga kaval, hoiab olukorda võrdsena.
Ossu klassis on seina peal 12 purki, et oleks hea jälgida, mis kuu parajasti on ja kelle sünnipäev läheneb. Purgis on igale sünnipäevalapsele kõrre otsas kaart. Ja mida rohkemat vaja olekski?! Natuke tähelepanu ja väike meene. Kommi võib ju kodus süüa. Pluss see, et direktor laulab igale õpilasele sünnipäevalaulu, mis on neil ikka väga äge traditsioon seal.
Ja New York'i piletid ostsin lõpuks ära. Sõbrannal tuleb juubel ja ta on juba mitu aastat sundinud mind üle kinnitama, et kindlasti osalen. Lähen kolm päeva varem kohale, et jõuaks natuke turisti mängida, aga ta muidugi meenutas, et jaanuaris on NYC'is koerailm, räme tuul ja lumetormid, stilettodega Times Square'l ringi ei kõpsuta. Samas leidsime, et restorane on ju jalaga segada, Broadway muusikalid etenduvad kolm korda päevas ja üleüldse lendavad ta teised sõbrannad Eestist, Pariisist ja teab kust kohale, nii et seltskonda jagub, enamikku neist pole ma viimased kümme aastat näinud.
Praegu just vaatasin, et olen New York'is käinud kaks korda oktoobris ja ühe veebruaris, ma pean vist tõesti hakkama veidi rohkem tähelepanu pöörama, millal minna, siiani on kõik pildid sellised, et katkematult sajab pussnuge...
Hambapastatuubiga olen sinuga samas paadis, "viimast tilka" annab vahel terve nädal välja pigistada sel ajal kui ülejäänud pere juba ammu uue tuubi kallal. Pole veel arenenud staadiumi, et isegi küsida miks ma seda teen :D
VastaKustutaMaja juures olen seni kõik remonditööd (veevärk, elekter, katus, värvimine, ...) ise teinud ja enamuse neist ajal kui internet lapsekingades youtubest polnud ideedki, lapsed olid mõneaastased. Ise tehes eeliseks odavus, teed täpselt nii nagu tahad ja võid hoobilt miskit ümber muuta ning õpid midagi uut puuduseks muidugi aeg: kulutad oma väärtuslikku aega tegevusele, mida täiega ei naudi (tinutad torusid sel ajal kui võiks arvuti ees istuda), pealegi läheb kauem, sest pole ju proff, leiutad pidevalt jalgratast.
Halloweenipidu meil traditsiooniliselt sõprade juures, sest ajast saati kui lapsed vaevalt käima olid õppinud ehk siis üle 25 aasta.
Hakka kah iseloomu kasvatama ja viska hambapastatuub kaugelt enne ära kui muidu! :)
KustutaNo järgmise tuubiga proovin, loodetavasti siis ei mõtle nagu sõltuvusest vabaneda üritavad inimesed tavaliselt: see pole ju miskit hullu, järgmine kord vaatame :D Radikaalne lahendus oleks hambapastast või hammaste pesemisest üldse loobuda :D
KustutaHambapesu tabletid kasutusele võtta - ei mingit tuubi tühjaks pigistamist. Tegelikult ma ka ise tiim "pigista tuub viimseni tühjaks", lisaks muude pesuvahenditega sama teema, tükiseebi juppe õppisin ära viskama alles hiljuti.
Kustuta"muude asjade tarbimises ma erilist kokkuhoidu ei praktiseeri." miks??
VastaKustutaSa pead oma küsimust natuke täpsustama, võib-olla siis oskan parema vastuse anda. Ma ei pigista näiteks majoneesipakendist viimast tilka välja sama hüsteeriliselt kui hambapastast. Samas ei ole ma ka raiskav tüüp, aga ma lihtsalt ei ole nii kehval järjel, et peaks riided ribadeks kandma või toas kütet võimalikult madalal hoidma.
KustutaSeoses hambapasta tuubiga on mul näiteks selline eriline komme, et kui lõpp hakkab lähenema siis lõikan kääridega keskelt pooleks ja kougin hambaharjaga veel viimase lõpu seest ka kätte. Kokkuhoiu mõttes seda ei tee aga no lihtsalt harjumus vist :D
VastaKustutaSa oled ikka lausa järgmisel tasemel sellega!
KustutaSama siin, kõiksugu tuubidega.
KustutaPange mind kah sellesse tuubide poolekslõikajate klubisse kirja :) Kusjuures minulgi pole küsimus rahalises kokkuhoius.
KustutaMul tekkis nüüd küsimus, et kas need, kes hambapastatuubi pooleks lõikavad, teevad seda ka kõikide muude pakenditega? Hambapasta on minu meelest ikka väga odav võrreldes sellega kui kauaks tuubi jätkub, ma mõtlen lihtsalt, et see viimase väljapigistamine ei anna ju tegelikult mingit kokkuhoidu. Ilmselt on see lihtsalt harjumus?
KustutaTeiste eest ei tea rääkida, aga ise teen seda jah enam-vähem kõikide pakenditega. Ning jaa, minu puhul põhjuseks pigem harjumus, mitte rahaline kokkuhoid. Ehk on selle juured mu nõuka-aegses nooruses, mil kaubandusvõrgus oli kõike kasinalt?
Kustuta+ see aspekt, et ehkki olen üksnes mõõdukalt "roheline", siis pakend on ikkagi pakend, eks. Kõik need plastmasstuubid... ühesõnaga, üritan oma kasina panuse anda, iseasi, kas ja kuipalju sellest kasu on. Aga vähemasti mu enda süda on rahul, ja ego saab pärikarva silitatud =)
KustutaHambapastad, mida kasutan, maksavad kanada rahas 8$ kanti. Pole just odav kraam, aga harjunud mitte asjatult raiskama.
KustutaSama siin, et rahanumber mängib siiski kah mõningast rolli - minu hambapastatuub maksab 8 USD.
KustutaTuubid on muidugi erineva suurusega ka, kauaks teil üht tuubi jagub? Tass kohvi maksab pea sama palju ja jätkub kõige enam pooleks tunniks :D
KustutaKauaks hambapastat jagub - issake, ma ei oska vastata. Üleeile avasin uue tuubi, pean nüüd täitsa huvi pärast arvet seekord.
KustutaMis kohvisse puutub, siis ma (harvade eranditega) joon ainult kodust kohvi (võtan termoskruusiga kaasa.) Ja seda isegi mitte kokkuhoiu mõttes, vaid mulle lihtsalt ei maitse mujal valmistatu, olgu või Starbucks või mistahes muu peen kohvikoht.
Mina pole ka jälginud, kauaks jagub, aga tean, et suht kauaks. Täitsa huvitav oleks jälgida, aga mul tuub juba poole peal, jäin hiljaks. Anna siis oma tulemustest teada.
KustutaKulutamise osas ma hiljuti just mõtlesin oma sõbranna peale. Ta käib iga kahe kuu tagant juuksuris otsi lõikamas ja triibutamas. Tal on väga paksud juuksed, seega pole lõikamise tulemust näha ja triibud on ainult kriipsukese võrra heledamad kui omad juuksed, seega ei tekita ka see erinevust. Vabalt võiks korra või kaks aastas juuksuris käia ja kõrvalseisjad ei näeks iga kahe kuu tagant käimisega võrreldes erinevust. Iga juuksuriskäik on 300 dollarit. Ja selle kõrvalt on tal kogu kupongimajandus, et kõike odavamalt saada, tõesti saeb senti. Äärmuslikult! Mina elu sees ei viitsiks. Ma ei ole raiskaja, aga ma pole ka kooner. Ma pigem käin harvem juuksuris ja murran vähem pead 50-sendise hinnavahe üle toiduaineid ostes. Sest lõpuks teeb ju sama välja.
No eks see ongi valikute küsimus, kel millised prioriteedid, eks. Kes valib juuksuri ja sööki ostes kupongitab, kes shoppab toidupoes sente lugemata, jättes 300-dollarilised juuksuriskäigud tegemata. Valikud on vabad. Ma ise olen see viimati mainitud tüüp, sinusarnane :)
KustutaKuidas su soeng viimati juuksuri poolt ära rapsitud nüüd elab?
KustutaMis mõttes juuksuri poolt ära rapsitud? Palusin oluliselt lühemaks lõigata, lõikas ja ilusti lõikas seejuures. Soeng elab kenasti. Ootab, et beebijuuksed teistega samasse pikkusesse kasvaks.
KustutaMa küsisin Epu käest tglt, ta ju kirjutas et uus juuksur oli ta juuksed nii ära rikkunud et pean mütsi kandma
KustutaKuna sul tundub minu juuste pärast tõsine mure olevat, ütlen su rahustuseks, et 1) mulle on eluaeg meeldinud mütse kanda, olen lausa mütsisõltlane ja 2) mu juustel on see haruldane omadus, et nad kasvavad, mistap olukord on kontrolli all. :)
KustutaKas sa kodu ka kaunistad Halloweeni temaatikaga, näiteks väljast?
VastaKustutaIkka jaa.
KustutaIsegi need, kes eriti minimaalselt kaunistavad, panevad vähemalt kõrvitsa välja, sest selleks, et lapsed võiks uksele koputama tulla, peab olema kõrvits väljas ja tuli põlemas.
Nu nu, et kohe tõsine mure:), see oli nagu jutujätkuks, pole vaja kohe nii kraesse karata.
Kustuta(Näen, et su vastus mu soengu teemal läks valesse kohta.)
KustutaMa olengi kraessekargaja, mistap minu käest on ohtlik sihukesi isiklikke tragöödiaid puudutavaid küsimusi küsida, iseäranis veel kolmanda isiku blogis :)
Laste rääkimaõppimisega on mul sama kogemus, aga vastupidi - vanem laps rääkis pooleteiseselt täiesti selgete täislausetega, kuna ta oli pikka kasvu ka, siis keegi eriti ei uskunud, et nii noor. Noorem laps ei rääkinud kahejapooleselt rohkem, kui paar sõna kalakeelt. Muidugi, ta hakkas natuke enne kolmandat eluaastat ühtäkki rääkima, aga ka veel peale seda polnud võõrastel lihtne temast aru saada.
VastaKustutaEelmises postituses kirjutasid sellest, et teil on laste ujumises mingid tasemed ja näo vette panemise teema - kas ilma tasemete süsteemita ei saa last ujuma õpetada? Kui just ei ole eesmärki võistlustele minna. See normide tagaaajamine on kaunikesti ärritav asi.
Ma olen mõelnud, et vedas, et kõnepeetus (ja muud asjad ka) just esimesel olid, sest mul polnud võrdlusvõimalust. Kui oleks vastupidises järjekorras tulnud, oleksin end halliks muretsenud.
KustutaPalgalised ujumistreenerid õpetavad kõik tasemete järgi. Kui võtta üks-ühele eratreener, annaks ilmselt öelda, et ära selle näo osas muretse, lihtsalt pane ta kuidagi ujuma. Aga eratreeneri saab ainult suurde linnabasseini võtta ja seal on nii palju sagimist ja lärmi, et mulle tundub, et ei tasu päris ära. Ma oleks selles väiksemas erabasseinis tahtnud eratreenerit võtta, aga noh, see jõudis enne maha põleda. Suve paiku teevad uuesti lahti ja võib-olla ongi hea, sest viieaastaselt on ilmselt raskem ujuma õppida kui kuueselt. Osad asjad lihtsalt tulevad vanusega ka. Seni solberdame omapäi, nii palju kui aega jääb basseini minna ja vaatame, kas saame ta vee peal püsima või mitte.