27 august, 2013

Töömõnud

Ükspäev tuli austraallasest sõbraga jutuks, et kuidas mul tööl läheb? Ütlesin, et näiteks homme on vaja lapsega veekeskusesse minna, õudselt tüütu, üldse ei viitsi. Tema viskas nalja, et jajah, mõtle, kui peaks lõbustusparki ka minema, eriti nõmekas veel. Aga seal ma juba käisin! Ta arvab ilmselgelt, et mul on maailma kõige mõnusam töö.

Tegelikult oleneb lapsest... Esimese maja poiss on superluks (see eriti hea mäluga tüüp) - viisakas, kuulekas, jutukas. Tegime kokkuleppe, et kuna töötan kõik nädalavahetused, hakkame pühapäeviti kahekesi veekeskuses käima. Eile oli esimene kord, möllasime vees, päevitasime õues, higistasime aurusaunas ja istusime mullivannis. Väga mõnus.

Teise maja laps on umbes 2-aastase tasemel (17-se kehas), enamasti päris nuntsik, aga näiteks ujulas muutub kohe metsikuks. Jookseb ringi, hüppab suvalises kohas vette (soovitatavalt kellelegi pähe) ja ühelegi korraldusele ei allu. Kohutavalt tüütu ja väsitav ka. Õnneks töötan temaga ainult üks kord nädalas ja alates septembrist sel päeval ujumist ei toimu.

Esimeses majas meeldib mulle sellepärast kah rohkem, et Teresa küpsetab laupäeva hommikuti mustika-pannkooke… 

1 kommentaar:

  1. Anonüümne3/9/13 20:39

    Issssand kui isuäratavad need pannikad välja näevad, noja need küpsised ... ilmselt on st olid ka :) H

    VastaKustuta