20 detsember, 2013

50 halli varjundit

Sõbranna laenas mulle hiljuti kaks osa "halle varjundeid". Esimene oli täitsa okei, selline lihtne lugemine, sobiks kenasti mõne teismelise tüdruku riiulisse "Videvikule" seltsiks. Aga teine oli puhas absurd ja klišee vaheldumisi! Näiteks selgus, et meespeaosaline on prostituudi poeg, keda ema sutenöör igapäevaselt peksis ja kes oli nii nälginud, et kui ta lõpuks haiglasse sattus, polnud keegi nii nälginud last varem näinudki. Arstil, kes teda läbi vaatas, hakkas poisist kahju ja seega lapsendas ta oma perre. Sest ta ei saanud lapsi. Ja sest lapsendamine ongi täpselt nii lihtne protsess, et valid aga kõige kurvemate silmadega põnni välja ja võtad lihtsalt koju kaasa.

Rääkima hakkas peaosaline alles kuueaastaselt, enne seda ei öelnud ühtki sõna. Aga sügavalt traumeeritud-nälginud-kõnevõimetust lapsest kasvas hiilgav ärigeenius, kes 27-ndaks eluaastaks oli maailma kõige rikkam ja mõjuvõimsam inimene. Loomulikult oli tal hulgaliselt muidki andeid; klaverit mängis paremini kui Beethoven ning ühtlasi oskas juhtida nii laeva, lennukit kui kopterit.


Paljukuulutatud seksistseenide perverssus piirdub stseeniga, kus neiu unustab, et tal on päevad, aga noormees teatab, et sellest pole midagi, laskub paremale põlvele ja tõmbab vettinud tampooni välja. Romantika tipp, ma ütlen! Peab see alles armastus olema, et värske poiss-sõber oma kasutatud tampooni kallale lasta. Või üldse keegi oma tampooni kallale lasta... kui ise just kätetu ei juhtu olema.

Ja et lugeja ikka aru saaks kui vastupandamatute olenditega peategelaste näol tegemist on, on mõlema vastassoost tuttavad neisse kõrvuni armunud. Kõik viimseni! Kuti ekspruut hakkab uut naist muidugi mehhikoseebikalikult jälitama, muuhulgas luusib mehe üliturvatud korteris, kuigi väidetavalt on seal iga nurga peal kaamerad ning turvamehed ööpäevaringeses valves. Armuvalus "hullu" aetakse lõpuks isikliku sõjaväega päevade kaupa mööda linna taga, peaosalistel lastakse valenimede all hotellis elada, et nende elu ohtu ei satuks... ja siis läheb uus naine (täiesti üksi) korraks oma vanasse korterisse ja mehe ekspruut ootab lihtsalt ees. Selline suht "loogiline" turvaauk.

Peika astub just sel hetkel uksest sisse kui ta armastatu püstolitoru ees seisab ja piisab noormehel vaid üks sõna poetada kui jälitaja ta ette põlvili variseb (mis see müstiline sõna oli, ei avalikustata). Seejärel toimetab turvameeskond šokeeritud naise minema ning mees jääb vana pruudiga praeguse naise korterisse maha. Hiljem selgitab, et vannitas (!) teda paar tundi "nagu last", pani neiule lõpetuseks uue pruudi riided selga (what the fuck???) ja viis limusiiniga hullumajja. Erahullumajja, sest tema isiklikul erapsühhiaatril on isiklik erahullumaja.

See on konkurentsitult kõige halvem raamat, mida ma olen lugenud. Kõik kaaskannatajad, kes selle õuduse on läbi lugenud, visake pilk SIIA, leiate kõvasti äratundmisrõõmu :)

3 kommentaari:

  1. Ma võtsin ka raamatu paar nädalat tagasi käsile ja lugesin 1 ja 2 osa läbi. Nädalaga. Suht ludinal läks see lugemine aga pean tunnistama, et absurdsemat raamatut ei ole varem lugenud. Kõik sinu välja toodu on minu mõtted ja ma kuidagi ei mõista, kuidas nö terve maailm sellest raamatust vaimustatud on ja Inglismaal selle raamatu ilmumise järel sünnid kasvavad jne jne. No mida kõik veel räägitud ei ole.
    Igatahes ootasin midagi palju enamat. Loen kindlasti ka 3.osa läbi. Hetkel meeldis mulle teine osa naaaatukene rohkem. I osa oli täiesti sick minu jaoks.

    Vot nii! Et sa oled siis esimene inimene, kes pole sellest vasika vaimustuses nagu mina.

    Mirje

    VastaKustuta
  2. Loen Sinu blogi tagantjärgi, aga pean ütlema, et see, kuidas Sa selle raamatu (ma ise pole lugenudki ja nüüd kavatsen veelgi vähem seda teha) kokku võtsid, meeldis mulle väga. Ma ei tea, kas Sa loed vanadele, juba ammu kirjutatud mõtetele, kommentaare, aga millegipärast tundub mulle, et Sa võiksid/peaksid hoopis oma raamatule mõtlema hakkama!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, ikka loen vanade postituste kommentaare! Bloggeris jõuavad need minu ette lisamise järjekorras.

      Raamat võib-olla isegi kunagi tuleb kui mul rohkem vaba aega tekib. Ja no nii paljust tahaks kirjutada, et ma ei tea, kuidas see ühtede kaante vahele ära mahutada...

      Kustuta