08 detsember, 2013

Koeravalvurid

Esimene nädal juhatajana möödas. Mul on suur maja ja ainult üks laps, ise otsustame, mida ette võtame või millal süüa tahame. Eelmine juhataja hoidis kõige pealt kokku ja väitis, et raha pole, aga nüüd näen, et isegi kui kõik rebenenud dušikardinad, kulunud rätikud ja muu träni kohe esimesel kuul välja vahetada, jääb eelarves ikka raha üle!

Kanadas hoolitsetakse erivajadusega inimeste eest väga hästi. Olen viimasel ajal mõelnud, et kuidas Eestis samasuguste laste vanemad hakkama saavad? Ma polnud varem autistidega eriti kokku puutunud ega osanud neist midagi arvata, aga viimane poolaasta on mind kõvasti õpetanud. Töötada on nendega väga huvitav, kuid eks ta ole - iga maja on sisse sätitud spetsiaalselt nende vajadusi silmas pidades ja mina lähen ju kella kukkudes koju. Palka saan veel kah! Aga mida teevad need pered, kel selline laps kodus on? Muideks - Eestis makstakse 16. aastasele ja vanemale erivajadusega inimesele 16-53 eurot toetust kuus, ja seda mitte puude raskusastme järgi, vaid lisakulude alusel. Mäletan, et kui seadust muudeti, tõstsid hooldajad lärmi, sest kulude tõestamise süsteem oli pehmelt öeldes idiootne ja tegelikult solvav ka, aga paistab, et kedagi ei huvitanud.

Nii palju siis tõsisematest teemadest. Kõik muu on lust ja lillepidu! Meil on koeravalve nädal - Caroline ja Wayne sõitsid reisile ning jätsid auto, maja ja koeravolaskid Kusti hoole alla. Mina veedan nendega ainult nädalavahetuse ja lähen esmaspäeva lõunaks tööle. Aga asi seegi!

Praamisõit on siinsete saarekeste ja mägede vahel muidugi omaette elamus ning Gibsons kujutab endast unist romantilist väikelinna, kus elavad peaasjalikult pensionärid. Käivad muudkui ühest kohvikust teise ja ütlevad kõigile tänaval "tere". Sellised toredad!


Kustav unustas hommikul koertega jalutama minnes kakakotid maha, oli neile öelnud, et lihtsalt ei situ siis! Aga ta pole ilmselt veel eriline autoriteet, sest kuulda teda ei võetud. Hiljem käis krapsakama peniga teise ringi veel, et junnid kokku korjata.

Maja on võrratu, väga kodune. Arutasime, et võiks jõulud kah ära tähistada, sest oma kodus pole meil üldse mingeid pühadekulinaid. Pealegi oleks õige kuupäeva valimisega nagunii raskusi, sest kanadalaste põhijõul on 25-ndal, mil Eestis suurem sagimine juba läbi hakkab saama.

Panime kamina küdema, avasime pudeli punast veini ja hakkame filmi vaatama. Küünlad värelevad, kuusk on tuledes ja koerad nohisevad diivani ees magada. Jõulutunnet jagub küllaga!


1 kommentaar: