05 oktoober, 2017

Kuidas valida vankrit/käru

Vankri valimine on tõsine teadus! Poes näevad nad minu meelest kõik enam-vähem ühesugused välja. Õnneks on mul kõvasti vaba aega, seega veetsin pool päeva guugeldades, nii et kui keegi veel hädas on, palun väga - siin on nimekiri omadustest, mida võiks silmas pidada:

Kolm või neli ratast - suures osas maitseasi, aga kolmesega pidavat olema veidi lihtsam lumevallidest üle saada ja enamasti on nad veidi kergemad. Neljarattaline pidavat aga stabiilsem olema, et kui mänguväljakul mõni mudilane hooga vastu jookseb, ei lähe nii kergesti ümber.

Suured rattad - soovitatavalt õhkkummist, aga kui vankril on hea vedrustus, sobivad ka täiskummist. Kui kumbagi pole, pidavat lapsel sõites neerukivid kolisema. Õhkkumm on pehmem, täiskummi kasuks räägib jällegi see, et neid ei pea pumpama (mis ei ole tegelikult meeletu vaev). Plastikust rattad ei ole üldse head ja väikeste ratastega on poris-lumes-liivas raske liikuda. Suurte ratastega saab treppidest alla sõita, väikestega on see nats keeruline. Siledal pinnal on pöörlevad rattad kõige mugavamad, aga neil võiks olla lukustussüsteem, et lumeplögas raskeks ei läheks. Topeltratastega on talvel täitsa võimatu, lumi jääb vahele kinni. Osadel vankritel saab rattaid vahetada (suveks väiksemad, talveks suuremad).

Üleviidav sang  - väiksem laps tahab olla näoga ema suunas, suurem vaataks parema meelega ringi. Oluline ka siis kui päike paistab lapsele näkku või on tuul valelt poolt. Osadel vankritel saab istet mõlemat pidi kinnitada, sel juhul sang üle ei käi. Oluline on ka see, et sanga pikkust/kõrgust saaks muuta. Proovi poes vankriga kõndida, keegi mainis, et osade mudelite puhul saab ainult lühikesi samme võtta, muidu astud juba sisse.

Tavaline iste + kookon/vankrikorv (+ turvahäll) - kookon/korv on olulised kortermajas elavatele vanematele - annab võimaluse laps korvis tuppa tuua ja alles siis vanker üles tassida. Vankrikorvi saab ka lisavoodina kasutada (näiteks külla minnes). Kookonid/korvid pidavat veidi erineva pikkusega olema, tasub leida kõige pikem mudel, et laps sellest kohe välja ei kasvaks.

Autoga liikujatele on turvahälli ratastele panemise võimalus mugav, sest kui laps on sõidu ajal magama jäänud, ei taha teda hällist väljavõtmisega äratada, lihtsam on koos sellega raamile tõsta. Uuri, milline turvahäll valitud vankriga ühendub (osadel juhtudel on vaja osta eraldi adapterid, et saaks kinnitada). Mõned vankrid tulevad 3in1 komplektina, kuhu kuulub ka turvahäll - sel juhul tasub tähelepanu pöörata, kas see on testitud ja autos kasutamiseks ohutu.

Kaal - oluline eelkõige neile, kes elavad ilma liftita kortermajas ja peavad vankrit iga päev näiteks kolmandalt korruselt üles-alla tassima. Ka linnas liigeldes tuleb arvestada, et igal pool pole lifte ja aeg-ajalt tuleb treppidel liikudes tõsta. Ühistranspordi kasutajatel tuleb samuti tõstmist palju ette. Vanemate kortermajade elanikud peaksid proovima, kas vanker mahub lifti (nõukaaegsed liftid on väga väikesed).

Kui kergelt käib kokku-lahti - see on oluline eelkõige autoga liiklejale. Kindlasti peab proovima, kas valitud vanker mahub kokkupanduna pagasiruumi.

Suur vankrikorv - võiks olla kõrgete äärtega, et asjad välja ei kukuks ja resti tüüpi ei ole hea, sest selle peale ei saa väiksemat träni panna ilma, et poolel teel välja pudineks. Tasub mõelda, kuidas toidupoes käidud saab, mugav oleks ostud vankrikorvi laduda ja poekäru mitte kasutada (eriti kui seda teha suuremas kaubanduskeskuses, kus tahaks võib-olla ka mõnda muusse poodi minna). Oluline on ka hea ligipääs pakiruumile, osadel mudelitel on see probleem, et kui seljatugi on alla lastud, ei saa sealt hästi asju kätte.

Mugav stopper ratastel - parimad pidid olema need, kus on stopper ainult ühel pool (vajutad ühe jalaga, lukustab mõlemad rattad). Stopper peaks olema piisavalt suur, et sellele lihtsa vaevaga pihta saaks.

Istmeosa võiks käia mitmesse erinevasse asendisse - hea kui käiks täiesti alla, et laps saaks mugavalt magada, veel parem kui on ka pool-lamav asend olemas. Jalatugi võiks samuti mitmesse erinevasse asendisse käia.

Varjul õhuaugud ja aken - õhuaugud pidavat suvel olulised olema, varju peal olev aken annab võimaluse piiluda, mida laps teeb. Luuk võiks käia magneti, mitte krõpsuga (saab ilma lärmita avada). Osade varjude alt tuleb veel pikendusena päikesevari, mis on suvel väga mugav.

Vihmakile ja putukavõrk - mõnikord tulevad kaasa, aga saab ka juurde osta.



Meie valisime Uppababy Vista, mis Eestis vist eriti levinud ei ole. Vistal saab nii turvahälli, korvi kui istme otse raamile kinnitada ja kui tulevikus peaks veel lapsi sündima, saab samale raamile lisaistme panna. Nii ei pea mõne aasta pärast jälle uut käru ostma. Mulle meeldib see ka, et kaksikute käruna kasutades ei muutu Vista laiemaks, mis tähendab, et näiteks poes on mugav riiulite vahel manööverdada.

- - -

Mis teile vankri juures oluline on?

14 kommentaari:

  1. mis oli meie karuvalikul otsustavaks:
    neli ratast-et yle aarekivide oleks mugav ja turvaline soita,
    teleskoop sang- kuna abikaasa on pikemat sorti oli oluline et varbaga vastu vankriraami ei konni.
    pakiruum! vaga oluline- kuna igapaevased jalutuskaigud sisaldasid ka poetiiru, ja koik piimad ja kartulid ja kassikrobinad sai kenasti vankri pakikorvi ara mahutatud.
    suur vari- et oleks piisavalt palju kaitset sissepiiluva paikese eest
    vaga tahtis oli muidugi ka et vanker mahuks auto pagasiruumi ilma imetrikke tegemata rattaid ara votmata nt)

    Tagantjargi olen valikuga 100%rahul.
    meie suksu oli. nuna ivvy

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nuna Ivvy paistab meie käruga päris sarnane :)

      Kustuta
  2. Anonüümne5/10/17 22:46

    Kas teil poekäruga otse auto juurde ei saagi siis supermarketites sõita?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Saab küll, aga mulle tundub see ebamugavam variant. Kui oma käru kasutada, tõstad ju kohe auto juures turvatooli käruraamile ja minek; kui poekäru kasutada, peab lapse turvatoolis käruni tassima (või ta üksi autosse jätma, et eemalt käru tuua), tagasi tulles sama asi, et kõigepealt laps autosse, siis asjad autosse, seejärel tuleb veel käru kuskile ära viia, ei saa keset parklat jätta. Oma käru manööverdab ka oluliselt paremini kui ükskõik milline poekäru, lisaks sellele ei tee lärmi (poekärud kipuvad asfaltil ikka päris kõvasti plärisema, mis magava beebiga hästi kokku ei käiks).

      Pealegi kui turvatool poekärru panna, ei jää suurt ruumi üle, et ostusid kõrvale laduda (olenevalt sellest kui suured kärud mingil poel on, osade puhul mahubki ainult turvatool üksi). Ja ma pigem eelistaks, et ostud on lapse all vankrikorvis kui et lapse kõrval poekärus, kus nad talle peale võivad libiseda.

      Põhimõtteliselt saab muidugi poekäruga ka hakkama, eks see ole rohkem eelistuse küsimus.

      Kustuta
  3. Meil on kärudega nii olnud, et esimest last sõidutasin pea kaks aastat iga päev (tagantjärele on tunne, et muud ei teinudki). Järgmised kaks olid pooleteise aastase vahega ja harjutasin nad mõlemad seisvas vankris magama. Seega oli meil kasutusel korraga kaks käru, kus siis kaks tükki üksteise alla ja peale lõunaunesid tegid. Kärud pidid olema üksteisest piisavalt kaugel, et üksteist üles ei ajaks. Aga neljandaga on nii läinud, et käruga pole midagi peale hakata. Magab ta hästi ainult toas voodis ja ärkvel oleva lapsega kuhugile jalutama võiks ju minna, aga seda juhtub üliharva.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Esimese lapsega ongi vist kõige lihtsam jalutamas käia, sest siis ei pea kedagi teist kaasa vedama. Neljanda lapse puhul on vist nii, et kui eelmised kolm on ka veel nii väikesed, et üksi koju ei saa jätta, peaks ju terve seltskonna kaasa vedama (eeldusel, et teisi täiskasvanuid kodus ei ole, kes ülejäänutel silma peal võiks hoida). See läheb juba natuke keeruliseks! :)

      Kustuta
    2. Aa ja mõlemad kärud on Emmaljunga teise ringi kärud (üks neist lausa 7+ last teeninud), on olnud väga head.

      Ja poes pole ma ka kunagi titekäruga käinud. Ilmselt kui linnas elaks, siis oleks käinud. Aga kui kodust välja tuleb nagunii autoga minna, siis võtsin lapse turvatoolist sülle (mina pole kunagi saavutanud sellist musklit, et viitsiks last koos tuvatooliga tassida - megaraske mu meelest, peale selle ju soovitatakse lapsi turvatoolis mitte üle 2 tunni järjest hoida), kõndisin lähima poe käruni (suurtes poodides on sellised kärud, kuhu saab tutikat ka sisse panna, aga kui ei olnud sellist käru, siis panin lihtsalt käru põhja pikutama ja salli valgusekaitseks peale) ja sõitsin sellega poe tiiru ära, sõitsin sellega ka auto juurde, panin lapse ja asjad autosse ning sõit võis jätkuda. Vahest ilmselt käisin ka kõhukotiga hoopis.

      Kustuta
    3. Jaa, sul on täpselt õige ettekujutus nelja lapse majandamisest. Aga ei saa öelda, et ma oleks esimese lapsega tohutult jalutanud, sest ma seda nii väga nautinud oleksin. Tegemist oli lihtsalt sellise keerulise eksemplariga, kes kuidagi magama ei jäänud ja kui jäi, siis üle 30 minuti ei maganud. Ja ei saa öelda, et ta oleks siis rõõmsa ja puhanuna ärganud. Ja nii päevast päeva, nädalast nädalasse ja kuust kuusse. See esimese esimene aasta on kindlalt mu 7 aastase lapsevanemakarjääri kõige raskem aasta. Kui mul kindlat plaani poleks olnud 4 last saada, siis oleks ilmselt esimene ka viimaseks jäänud.

      Kustuta
  4. Minule olid vankri valikul olulised pöörlevad esirattad. Minu vankril olid need piisavalt suured ja ei jätnud need pöörlevad rattad mind hätta ei lumes ega porisel külavaheteel. Kindlasti pidi lükkesanga kõrgus olema reguleeritav kuna meil mehega on päris arvestatav pikkuste vahe. Meeldis võimalus turvahäll vankri raamile panna. Aga kõige suurem kriteerium oli see, et vanker tunduks mõnus lükata ja manööverdada.

    VastaKustuta
  5. Mulle meeldisid vankri suured õhk-kummid (sai ka kruusateel mugavalt kõndida), turvatooli väljatõstmise võimalus ja et autos oli turvatoolil "klõpsti!" alusele panna kohe (pidevalt sai last autost käru peale tõsta, ja tagasi, ilma et pidanuks teda turvatoolist välja võtma), suur päikesevõrk, millel oli pisike lahtikäidav luuk lapse näo ees (siis sai laps peaaegu 100% päikese eest varjus olla, aga samal ajal ta sai tollest aknast ikkagi välja vaadata), lihtsasti kokkukäiv raam, mis mahtus autosse, ja äravõetavad katted, mida sai pesumasinasse pesema saata.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See alusega turvahäll (ehk isofix kinnitusega) pidavat lisaks mugavusele ka ohutum olema.

      Kustuta
  6. Minu jaoks oli vankri valikul oluline, et oleks 4 rattaga, kerge ja suurte ratastega. Kuna esimese 2 lapsega olin kasutanud ühte suuremat Chicco mudelit, siis teadsin mida järgmisega teisiti valiks. Suurte ratatega oli lumes hea sumbata, kuigi üks talv oli eriti lumevaene ;) Käru oli küll 4 rattaga aga suhteliselt kerge ja kergem oli manööverdada. Veel oli oluline, et vankrikorv oleks pikem (et juulilaps saaks kuni kevadeni korvis magada)ja et korvil oleksid kaare juures ääred piisavalt kõrged, et tuul hullult sisse ei puhuks. Valituks osutus Cerscent, millega olin väga rahul. Kui üldse millestki puudust tundsin, siis pöörlevatest ratastest, aga need valisin juba järgmise kergkäruga.

    Kristel

    VastaKustuta
  7. Anonüümne10/10/17 14:40

    Mul on Baby Jogger City Select, see on väga sarnane sinu valitud vankriga. Ma enda valikuga olen väga rahul. Minu meelest see, et hälli saab raamile tõsta on ülimugav lahendus, poes käies ladusin kraami kas siis vankrikorvi või võtsin korvi või vedasin seda väljatõmmatava sangaga põrandal veerevat suurt korvi endaga kaasa. Ahjaa, mul praegu ka reaalselt kahe lapsega kasutuses.

    VastaKustuta
  8. Anonüümne11/10/17 19:47

    Minu kogemuse järgi, siis vedrustuseta vankrid on "Pain in the assss..." aga eks maitse asi ka vast.

    VastaKustuta