Üks asi, mida nii tuttavad kui võõrad alati ära märgivad, on see, kelle nägu neile laps tundub olevat. No ja üsna ootuspäraselt on pea kõigi minu sõprade-sugulaste arvates Oscar minu nägu ja Matt'i omade arvates tema nägu. Eriti huvitavaks läheb siis kui kommenteeritakse midagi, mis meil Matt'iga täpselt sama on, näiteks juuksevärv, nahatoon või sõrmede pikkus. Aga ka need on mõne arvates ainult ühelt pärit, mis siis, et teine vanem selle osas grammigi ei erine.
Ja eriti usinad küsivad, kas oleme omaenda beebipilte Oscariga võrrelnud? Kui ma nüüd päris kristalselt aus olen, võib minu meelest ka omavahel suguluses mitteolevate beebide pildid ritta panna ja öelda, et no need kulmud on raudselt isasse!
Meie põrsakene sai eile kuus nädalat vanaks. Matt kutsub Oscarit piggy'ks, sest üle kõige meeldib talle süüa. Ja kui kõht täis, teeb sellist rahulolevat khhkhhhhkhh häält.
Kuskilt lugesin, et umbes kuuenda nädala paiku hakkab beebi aru saama, et öösel võiks magada ja on see nüüd juhus või mitte, aga viimased kolm ööd ongi ta rohkem maganud kui ärkvel olnud. Kuigi üle kahe-kolme tunni korraga ikka välja ei venita. Mis sa teed kui sul on kaks nii lahedat vanemat, et pigem nendega hängiks kui aega magamisele kulutaks!
Imearmas "piggy" küll! Ja tore lugeda teie kulgemist.
VastaKustutaMulle ei meeldi sugugi kõik beebid, aga teie oma on küll hästi armas, selline reklaamibeebi
VastaKustutaOscar on tõesti armas beebi! Kas see mähkmete jms korvike õigustab end ära? Saan aru, et seda transporditakse ülemise ja alumise korruse vahet ja seal on kõik vajalik mähmevahetuseks jms olemas? Ma pole sellist süsteemi varem märganud, aga jällegi on minu beebidega tuttavad ka korterielanikud, kes ilmelt ei ole taolist süsteemi vajanud. Mulle tundub see igal juhul väga kompaktne süsteem olevat.
VastaKustutaMeil on alumisel korrusel ainult Matt'i kontor, majapidamisruum, garaaž ja sviit, mida välja rendime (sellel on eraldi sissepääs maja taga), kõik eluruumid on ülemisel korrusel. Korv seisab kogu aeg ühes kohas, söögilaua peal. Meil on nii pikk laud, et panime mähkimisaluse selle ühte otsa ja teemegi kõik mähkimised seal, mitte Oscari toas. Me lihtsalt veedame elutoas kõige rohkem aega. Mõne nädala pärast plaanin mähkimisaluse ja muu kraami Oscari tuppa kolida, sest mida vanemaks ta saab, seda harvem peab mähkmeid vahetama, ei kaka enam kümme korda päevas. Siis jääb see korv kuskile elutoa nurka ja vajadusel saab diivani või vaiba peal vahetada kui mingil põhjusel tema tuppa ei viitsi minna. Sel korvil on küljetaskus mähkimisalus ka. Aga mugav on küll, hoiab asjad organiseeritud! Korvil on sahtel ka, seal on küünetangid jms.
KustutaKõiki lapsi küll armsaks ei pea aga ütlen ikka, sest vanemate jaoks ta on ju armas. Samas võib teiste jaoks ikka väga kole olla.
VastaKustutaMa ei saa küll öelda, et ma nüüd üüratutes kogustes tittesid olen näinud, et väga laialdaselt üldistada, kui nendega, keda olen näinud, on laias laastus selline reegel, et ühel päeval on nad rohkem isa nägu, teisel ema nägu. Ja see võib isegi poole päeva pealt muutuda. No et hommikul on ühe, õhtul teise vanema nägu. See isegi ei sõltu sellest, kas ja kumb vanem titega rohkem tegeleb, vähemasti ma ei ole täheldanud selles osas mingit korrelatsiooni. Aga miks see nii on, seda ma küll ei tea. Võiks ju arvata, et laps "imprindib", kuid see peaks käima ju pigem käitumise kohta, kuigi nii väike ei tee isegi seda veel mitte; aga egas siis oma füsiognoomiat saa mõne tunniga ringi teha. Aga see lihtsalt ongi nii, olgu kui kummaline tahes.
VastaKustutaMuidugi mõni võib mulle siin vastu vaielda, aga ma olen juba staažikas nägudelugeja, isegi kassi ja isegi roti näoilmest loen välja, mis nad hetkel mõtlevad või kavatsevad, kuigi võiks ju arvata, et nii väikestel loomakestel pole mingeid ilmeid. HAA!
Sellel konkreetsel pildil (krt pidin kaela ära nikastama, sa pane teinekord nii, et õigetpidi ka näha oleks, onju :) ) ütleksin, et poiss on Matt'i nägu, aga sinu kavala ilmega. Teistel piltidel ta pole siiamaani nagu eriti kellegi nägu olnud, eriti magades mitte.
Mulle tundub mitmete sõprade laste puhul, et nad on hästi tugevalt oma vanema(te) moodi, aga ma ei suuda öelda, kumma moodi. Justkui oleks mõlema moodi korraga. Ja ühtede sõprade laps oli beebina 100% isa nägu, kohe täitsa esimesed pildid sünnitusmajast oli nagu isa koopia (tavaliselt pole nad päris alguses veel üldse kellegi moodi); esimesed aastad oli ka täiesti isa koopia... aga nüüd on koolipoiss ja täiesti ema nägu! Hämmastav!
KustutaTeie lapsuke on tõesti kena, ilus laps. Mu enda poeg tundus mulle algusest peale nagu filmitäht, kuid kui nüüd hiljuti aasta tagasi tehtud pilte mehega vaatasime, siis kuidagi korraga tõdesime, et ilma juusteta nägi meie poeg ikka päris naljakas välja ja mitte just kõige kenam, kuid nüüd on väga ilus.
VastaKustutaOma poja pealt vaatasin, kuidas tema näost käis läbi pool suguvõsa, vahepeal oli ta nagu mehe õepoeg, siis rohkem nagu minu isa nägu, siis mehe isa jne.
Oscar on ilus täiesti objektiivselt. Meie Oskar seevastu... Ütleme, et tema hüüdnimi oli alguses veinruuni (Wayne Rooney), kes teab, see teab, kes ei tea, see guugeldab... Nüüd hakkab ilusamaks minema ;) Aga on täiesti erinevat nägu püstises asendis ja selili maas olles.
VastaKustutaVanem poiss oli kogu aeg ilus:)
Mae ei tea, kuid imelik et vanemad oma last põrsaks kutsuvad ja mees oma naist kanaks. Aga noh, iga pere oma asi. Ema kana, laps põrsas. Jube imelik aga kui kõik happy on siis mis mdagi.
VastaKustutaIgasuguste piiripealsete naljade ja hüüdnimede jaoks peavad suhted väga korras olema. Meil on. Nii see toimibki!
KustutaSee, kelle nägu on, sõltub inimeseti ka sellest, mida keegi vaatab. Mõnele jääb silma pigem näokuju, teisele silmad, kolmandala suu kuju jne. Võib-olla kui Cax Murka on nii osav nägude lugeja, siis ta keskendubki päeva eri hetkedel erinevatele elementidele ja saab seega palju erinevaid tulemusi. Mina pigem vaatan vist suud ja lõuajoont, ma silmi ei oska niimoodi võrrelda.
VastaKustutaMa usun, et sellega on nii, et osad beebid on klassikaliselt ilusad ja paljud võõrad inimesed leiavad ka, et nad on ilusad. Aga ülejäänud beebidega on nii, et kui sa taga ära harjud ja tema veidrusi ja omapärasid armastad, siis tundub ta sulle ikkagi ilus, mis sellest, et pole klassikaline iludus.
Ja ega ikka pole küll kõik beebid ühte nägu, see vanemate beebipiltide võrdlus võib päris ägedaid tulemusi anda (mõni ongi nagu kaks tilka vett mõne oma esivanemaga). Aga enamasti on ikka ju kompott vanematest ja muudest sugulastest.
Ma ei keskendu midagi, ja ega need tited siis mul kuskil rivis ei seisa, et ma iga paari tunni takka neid inspekteerin, no et nägudekontroll :D Lihtsalt märkangi. Ja kuna seda on nii palju juhtunud, siis arvan, et siin ongi mingi muster olemas, kuigi põhjust või viisi, miks ja kuidas see toimub, ma ei tea.
VastaKustutaIgasuguseid jooni vaatan ka ja vaat selle kohta võib öelda, et jällegi kummaline, kuid täpselt samade näojoontega võivad olla täiesti erinevad inimesed, ja täiesti sarnastel inimestel, kui vaatama hakkad, selguvad olevat absoluutselt erinevad näojooned. Korduvalt kontrollitud. Misasi see siis on? Ei ole kuskilt netist ega kirjandusest sellise asja kohta ka materjali leidnud, mis selle fenomeni ära seletaks.
Aga jah, poiss võib Matt'i nägu olla, kuid tal on Anu silmad, eriti just see välisnurk ja see kaval ilme. Ma polegi juhtunud nägema, et nii väikesel juba sedasi silm säraks peas, kui seda paljudel täiskasvanutelgi ei ole. Vana, kogenud hing ja lisaks haldjalapsuke, nagu tema emmegi, vaat mis! See on see, mida ma inimeste juures hindan - see särav silm ja hea huumorimeel. Ja Anul on see täiesti olemas ning ma mängin nüüd omavoliliselt haldjast ristiema ja ütlen, et huumori ning headuse najal see poiss elust ka läbi saab.
Mis puutub veidratesse nimedesse, siis venelased kutsuvad oma eriti naissoost paarilist hellitavalt Lapotška (Käpake). Noh, see on selline tore, nagu pehme jänku või kassi käpp, aga kui ingliskeelsetes maades kutsub isa oma teismelist tütart, kes äkki on lisaks hädas kaaluprobleemiga, pumpkiniks ehk kõrvitsaks, siis on minul seda küll veider kuulata, et mitte öelda ebameeldiv. Kohe assotsieeruvad igasugu "vihjed alalõugadele" ja muudele patustele kehaosadele...
Prantslastel on näiteks "mon petit chou", tõlkes "minu väike kreemikoogike" või "mu väike kapsas". Sakslastel "mein Spätzle" ehk nuudlike. Pärsia keeles hellitavalt "jeegaram" tähendab aga hoopis maksa. Kõik need on hellitusnimed nagu ameeriklaste "pumpkin/punkin". Kui ikka kutsud oma last väiksest peale pumpkiniks, siis on ju teada, et see on hellitusnimi ja selles pole midagi imelikku. Samas on "pumpkin" ka negatiivse varjundiga viide ülekaalulisuse kohta, mida kasutati näiteks 19. sajandi kirjanduses. 20. sajandil oli see ikkagi kasutuses ameerika hellitusnimena. "Bumpkin" aga tähendabki negatiivselt juhmakat või maakat.
KustutaTavaliselt tähendavad sellised nimed, et "sa oled nii armas, et sind võiks nahka panna" või et "sind on nii nunnu vaadata". Kõrvitsa oranž värvus on ju sügisel kõduneva looduse puhul üks tore silma nuumav vaatepilt.
Jap, inglise keeles on "piggy" väga levinud hellitusnimi beebidele. Samuti nagu mudilase kohta öeldakse tihtipeale "monkey". Eesti keeles öeldakse ka vahel "pärdikud". Paljud eestlased kutsuvad oma lapsi "tibudeks", see jällegi kõlab inglise keelde tõlkides natuke imelikult. Kõiki asju lihtsalt ei saagi tõlkida, eriti nimesid.
KustutaSee, et Matt mind Kanaks hüüab ilmselt kah eesti mehega ei toimiks. Tema inglise keele aktsendiga öeldud Kana kõlab eelkõige naljakalt ja samas piisavalt neutraalselt just seetõttu, et muu jutt tuleb sinna otsa ikka inglise keeles. Igas peres omad naljad!
Mina ise arvan,et iga laps on oma pere nägu. Ühel tuttaval oli üldse nii,et laps oli saanud lokid,mida ei olnud ei isal ega emal aga oli sugulastel. Nii,et see kõik oleneb meie geenidest. Minul ikka tähtsam,et laps on terve. Kuigi jah mõned beebid,ei ole ikka kõik nii nunnud. Eks kõik ütlevad oma beebide kohta nunnud aga ega seda kõik tõsiselt mõtle.Sinu pisike on nii sinu moodi.Edu sulle.
VastaKustutaKas ja mis ajast alustasite tummy time treenimisega?
VastaKustutaKuidas see teil välja näeb?
Mõned nädalad tagasi kui ta ise hakkas rohkem vingerdama ja pead kahekorra keerama, hakkasime teda aeg-ajalt kõhuli panema. Mõned korrad päevas paariks minutiks proovime, kauem ta eriti ei taha. See, et pea nii raske on ja tahtele ei allu, ajab teda lõpuks natuke närvi :)
Kustuta