23 märts, 2019

Klient on kuningas

Plaanisin Oscarile sellise mängulaua osta, kuhu saab vee sisse lasta ja seal siis plätserdada. See oleks kindlasti kõva hitt! Tore kui lapsel oleks praeguste suviste ilmadega õues midagi asjalikku teha. Ta leiab endale muidu ise ka tegevust, näiteks eile sõi mu äsjaistutatud võõrasemad ära. Aga need vist kasvatavad uued õied.

Amazon'is oli soovitud laud kenasti olemas, salvestasin nimekirja, aga ära veel ei ostnud. Eile käisin mänguasjapoes sõbranna lapsele sünnipäevakingitust ostmas ja seal juhtus sama laud müügil olema, hind kah suht sama nagu amazon'is. Jällegi ära ei ostnud. Tellida on lihtsam, sedasi tulevad asjad ise ukse taha. Poest ostes on see jama, et siis peab kuidagi niimoodi autoni kõndima, et ühes kaenlas laps ja teises mingi suur kast. Mul lihtsalt pole selliseid muskleid.

Jõudsin koju ja ukse ees oli kohalik leht. See tulebki paar korda nädalas mati peale ja on täiesti tasuta. Tasuta ilmselt sellepärast, et lehe keskel on megahunnik reklaami. Ma olen juba nii vilunud, et tõstan reklaami kohe garaaži ja trepist üles tulen ainult lehe endaga. Aga eile jäi pilk pidama mänguasjapoe reklaamlehel. Mõtlesin, et sirvin huvi pärast läbi, äkki on laud kah soodukaga. Oligi! Ja lausa -50%. Neil mingi kampaania, mis algas täna hommikul ja kestab terve nädala. Täna oli muuhulgas ka see päev, mil Oscar hoidjaga välja läks, nii et poeplaan sobis kohe väga hästi!


Jõudsin siis poodi ja saate aru - kõik lauad läinud! Näidismudel oli küll alles, aga ostmiseks polnud enam ühtegi karpi. Seadsin sammud kassasse, kurtsin muret. Neiu uuris juhatajalt, kas kuskil taga on neid veel peidus, juhataja ütles, et ei ole, aga millalgi tuleb juurde. Neiu pakkus, et võib mulle rain check'i teha. Kuna mul polnud aimugi, mida see tähendab ja lollina ei tahtnud paista, küsisin, kas võin näidismudeli ära osta? See oleks veel eriti hea - ise ei peaks kokku panema ja prügi oleks karbi arvelt vähem. Neiu konsulteeris uuesti juhatajaga, aga selgus, et näidismudelit nad ei müü. Mis on nõme. Aga arusaadav, sest vaevalt nemadki seda ülepäeviti uuesti kokku viitsiks panna.

Mul hakkasid juba suled pahaselt turri minema, sest halloo - seitsmepäevase soodusmüügi esimene päev, pood on ainult paar tundi lahti olnud ja lauad juba otsas. Piinlik või mis? Aga enne kui midagi öelda jõudsin, pakkus neiu uuesti, et võib rain check'i teha, kirjutagu ma oma telefoninumber talle paberile. Tegin näo nagu teaks jumala hästi, millest ta räägib ja panin numbri* kirja.

Seepeale klõbistas müüja veidi arvutis ning printis mulle lõpuks viisaka dokumendi välja. Selle peal on toote täpne nimetus (mingite koodide ja asjadega); hind, millega see hetkel müügis on (ehk -50%) ja tähtajaks 6 kuud!!! Mitte ainult nädal, mil soodusmüük tegelikult läbi saab. Kohe kui uued lauad kohal, helistatakse rain check'i inimesed läbi ja neil on eelisõigus osta. Kui kliendil on vahepeal suur kiire mööda läinud ja otsustab näiteks alles viie kuu pärast seda lauda ostma minna, saab ikkagi garanteeritud soodushinnaga. Sest klient on kuningas.

Hah.

Ma polnud enam üldse pahane! Ja jälle targem ka!

* Muide, numbritest! Vahel küsitakse, kas mõtlen eesti või inglise keeles ja kummas keeles unenägusid näen (pole aimugi, ma nimelt magan siis), aga vot numbrite osas on küll selge värk! Oma kanada telefoninumbrit tean ainult inglise keeles. Sama postiindeksiga (postiindeks on Kanadas veel tähtsam asi kui vahtrasiirup, hoki ja maapähklivõi kokku, seda lihtsalt peab peast teadma). Aga näiteks ema telefoninumbrit tean ainult eesti keeles. Ja oma eesti panga sisselogimise koodi (noh, rohkem ikka rootsi pank, aga saate aru küll).

** Loomulikult mõtlen eelpool nimetatud asjad ka teises keeles välja kui vaja, aga see on üllatuslikult aegnõudev protsess. Põhimõtteliselt pean iga numbri eraldi tõlkima, ei saa järjest öelda.

*** Näe, saite teie kah targemaks. Te ju õudselt tahtsite teada, mis keeles ma numbreid meelde jätan?

15 kommentaari:

  1. Minul Rumeenia numbri ja aadressi ütlemisega täpselt sama lugu, need tulevad puusalt ikka kohalikus keeles, vahet pole mis keeles eelnev vestlus oli. Telefoninumbri ütlemine mõnes muus keeles on nii vale, et peaksin pärast üle kontrollima, kas ikka õige number öeldud sai.

    VastaKustuta
  2. Telef.numbriga on üldse tore see, et kui keegi küsib nt. numbrt siis mina ütlen oma nr 12 34 56 78 aga kui veikko nr ütleb on see 12 345 678 (ja kui ma küsin tema käest, et kas su nr on 12 34 56 78 siis tal jookseb täiesti kokku 😆😆).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aa, õige jah! Eestis öeldakse telefoninumber tihtipeale kümnetes või sadades. Inglise keeles on telefoninumber alati ühekordsete numbritena.

      Mis mind siin alguses segadusse ajas, oli see, et nt 1200 on "twelve hundred", mitte "one thousand two hundred". Aga kui tseki peale kirjutad, tuleb teist varianti kasutada. Praegu just avastasin, et tuhandete nimetamine sadades on praeguseks täitsa loomulikuks muutunud. Mingi areng ikka on siis!

      Kustuta
    2. Kusjuures, on ka kolmas variant selle segadusega. Me siin vahet pole kas rootsi või inglise keeles ütleme küll numbreid ühekaupa, aga pausid teeme erinevatesse khotadesse ja sellest piisab, et mul juhe täiesti kokku ajada enda numbri koha pealt. Samas, ma võin praegu ka nt oma kunagist kümne aasta tagust India telefoninumbrit ingliskeeles peast ette vuristada, aga nii seda kui ka praeguseid eesti keelde panna on ikka kuradi raske.

      Kustuta
  3. vot jah kõik räägivad aga rain check ja rain check ja pole ma ka seni pihta saanud, mis asi see siis on. äkki mingit sorti broneerimine? no et kui SAJAB (sisse), siis kohe võtavad ja panevad sulle. ilmselt tehakse seda kõiksugu asjadega, nt lennuki- ja teatripiletitega, peente butiigiriietega ja raamatutega (kui nimetada mõnda olukorda, kus ma seda terminit kasutatavat olen kuulnud)
    Mina tean küll, mis keeles ma mõtlen ja unesid näen. Reeglina eesti keeles, aga vahel ka inglise ja saksa keeles, vene keeles harvem), pean pikad vestlused maha, muudkui oleks, et hommikul siis mäletaks seda tarka juttu, irw ... Mul on ühe tädi perekonnas kodune keel vene keel, sest ta on ukrainlasega abielus, ja kui ma siis ülikooliajal seal olin ja kui veel siis tädipojal ta sõbrad külas olid, siis sõitsin bussiga tagasi ühikasse ja isegi mõtlesin vene keeles XD Samas teise tädipoja juures sai muusikat kuulatud ja elektrikitarri tinistatud ja kui siis tagasi sõitsin, siis mõtlesingi aina sünkoopiliselt või bluusirütmis XD
    Numbritega on aga sihuke värk, et näiteks mul mobiilinumber on selline hea, laulev, õitsassaa, õitsassa, tule lase nüid valtsikest, valtsikest. Selliseid numbreid on väga hea meelde jätta.
    Tuleb meelde selline väliseesti kirjanik nagu Saretok ja tema raamatud "Kajaja" ja "Hiiobi tütar", kus nad laulsid klaveri saatel oma nimesid. Kärena Hiiob, Kärena Hiiob - valsitakt, Juula Jallai, Juula Jallai, Kiff Jallai - mingiu libe foksike, Martin Taur - see oli nagu raske maamehe samm põllu peal.
    Mul on luuletustel ka teatud rütm, enamasti ongi valss, kuigi näiteks heksameeter on siis pigem labajalavalss või inglise valss (no et pikema, keerulisema sammuga).
    Ma ütlen ka numbreid kahekaupa, ainult kui on paaritu, siis viimane tuleb kolmene.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Rain check'i kasutatakse tavaliselt keeldumise kontekstis. Ametlikult tähendab see küll edasilükkamist, umbes, et täna ei tule välja, aga järgmine kord tulen vms. Aga tegelikult ei pea seda järgmist korda üldse juhtuma, lihtsalt viisakas viis "ei" öelda.

      Kustuta
    2. Anonüümne23/3/19 21:16

      "Rain check" mõiste tuleb algselt spordist, kus vihma sadama hakates lükati mäng edasi. Vaatajatele anti siis tasuta piletid, millega nad said järgmisel korral mängu vaatama tulla.

      "Take a rain check" ongi, nagu Anu seletas, mingi tegevuse või ettepaneku vastuvõtmise tulevikku lükkamine. Lennu- või teatripiletite kontekstis seda tavaliselt ikka ei kasutata ja huvitav, et nii tehakse poodides. Ma ei olnudki sellisest variandist enne kuulnud, kuigi väljend on mulle tuttav ja olen ise üsna pikalt USAs elanud. Nüüd netis tuhlates selguski, et seda tehakse ka USAs ning see ongi põhimõtteliselt broneerimine või ostuõiguse saamine sama hinnaga millega hetkel otsas olevat asja ka hiljem saab osta. Huvitav, isegi mu sealsed sugulased pole mulle sellest rääkinud.

      Minul on sama teema numbritega, et enda USA postiindeksit, telefoninumbrit või isegi majanumbrit saan kiiresti öelda vaid inglise keeles ning eesti keeles peab selleks natuke aega mõtlema. Enda Eesti telefoninumber tuleb kiiresti tõesti ainult eesti keeles. Aju on huvitav organ, pillub aeg-ajalt ikka kaikaid kodaratesse.

      Kustuta
    3. Postiindeksiga on sellepärast ka keeruline, et selles on numbrid ja tähed segamini (Kanada omas vähemalt, USA's vist pole).

      Kustuta
  4. Anonüümne23/3/19 10:26

    Ma elan Norras aga suhtlen suure osa ajast suhtlen inglise keeles. Seega postiindeksit tean vaid norra keeles, maja numbrit ka vaid norra keeles, telefoni numbrit ainult inglise keeles (number ajast, mil norra keelt veel ei rääkinud) ning arvutan 100% eesti keeles.
    Ükspäev avastasin sarnase asja retseptidega. Pannkooke teen eesti keeles, merekarpe inglise keeles ja Norra toite norra keeles.

    VastaKustuta
  5. Ma sain muide alles eelmisel suvel teada, et eksisteerib väljend „rain check“. Nimelt saatsin naabritele sõnumi, et tulgu pealelõunal väikesele veinile. Naabrinaine vastu, et kahjuks täna ei sobi, ta mees läheb mootorrattaga sõitma. Lisaks küsis, kas saaks rain check’i. Mina arvasin, et küsib ilmateadet, et kas tasub motikat välja ajada. Imestasin veel, et miks ta ise netist ei vaata, ja saatsin vastuse, et ei, sadu pole täna oodata. Rääkisin siis oma mehele, et natuke imelik, mind kasutati ilmajaamana. Läks tükk aege, enne kui ta läbi naeru mulle seletatud sai, misasi rain check on.

    Telefoninumbritega mul sama lugu – need on peas inglise keeles, nii enda kui paari USA lähedase omad. Sama ka postiindeksiga. Ja just, telefoninumbrid ühekordsete numbritena, ja 1200 on „twelve hundred“. Eesti telefoninumbrid on mälust ammu kadunud, sealse rahvaga suhtlen skaibis.

    VastaKustuta
  6. Kellaajad on neil ka omamoodi, no nt 16.30 nad ei ütle, et kuusteist kolmkümmend, ikka et pool viis p.m. Kuid viimasel ajal on vist sisse tulnud see sõjaväe ja teadlaste komme ütelda pikanumbrilisi kellaaegu, isegi hommikul kell seitse on seven ja hundred (või o-o), mitte lihtsalt seven. Aga ilmselt see sõltub ka, millistes ringkondades või millisel puhul.

    VastaKustuta
  7. Kellaaeg on siin alati 12h süsteemis, välja arvatud meditsiinis ja sõjaväes. Kusjuures Eestis kasutatakse samuti kõnekeeles 12h süsteemi, keegi ei ütle, et tulge üheksateist paiku läbi. Ikka seitsmest ju! Minu jaoks on võõras, et nad tihti ei kasuta tundide ja minutite vahel mingeid märke, kirjutatakse näiteks 0500, mitte 05:00. Aga samas kõik saavad ju aru, nii et mis siis ikka.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pean veel kommenteerima :D

      Kusjuures Rootsis topitakse nulle ka ülearuselt. Näiteks kuupäeva ette. Mind ajab lausa närvi. A la, et xx sündis 05. jaanuaril. Brrrgh.

      Kustuta
  8. Ma Inglismaal mõtlen ja näen und inglise keeles, pole lihtsalt eestlasi ümber ja ei teki isegi kiusatust rääkida eesti keeles (tavaliselt tipin klaviatuuril sel juhul emakeeles aga ei räägi..).
    Samas ei suuda ma mingi nipiga lugeda numbreid üle ühe (2,4,6,8..) inglise keeles. Seljuhul loen vaikselt peas ikka 'kaks-neli', mitte 'two-four'.. teistele pakub see nalja.

    VastaKustuta