-
Ükspäev käisin Oscariga mänguplatsil ja sissekäigu juures oli hoiatus, et läheduses luusib ringi karu. Lapsi oli seal teisigi, seega ei hakanud ringi keerama, aga veits ärevaks tegi küll. See on põhimõtteliselt nagu loomaaisaskäik, ainult et piirdeid pole ja piletit ei pea ostma. Hiljem guugeldasin, selgus, et viimasel ajal on, jah, selles piirkonnas karu nähtud - ajas mänguväljaku vahetus läheduses oleva järvekese ääres parte taga ja aegajalt magab kuskil põõsa all või kellegi aias, aga muretsemiseks polevat põhjust, lihtsalt ärge prügi välja jätke. Ei muidugi, mis siin muretseda, see on ju ainult karu!
Paar päeva hiljem käisin Ossuga siinsamas oma kodu juures jalutamas. Kohe meie aia taga on park ja väike matkarada. Mõtlesin veel, et hea, et siinkandis karusid pole, päris kõhe oleks mõnega kokku joosta. Samal õhtul saadeti naabruskonna meililisti kiri, et meie aiarivi taha parki on kaks karupoega end elama sättinud ja... kui te nüüd arvasite, et hoiatus sisaldas midagi sellist, et olge ettevaatlikud vms, siis ei, sest halloo, see on ju ainult karu... aga et kuna homme on prügipäev, siis ärge orgaanilisi jäätmeid ööseks tänavale tõstke.
Edit: Google'i andmetel on Vancouver Island üks maailma kõige tihedama karuasustusega koht, seega pole teab mis üllatav, et neid ka linna eksib.
Edit: Google'i andmetel on Vancouver Island üks maailma kõige tihedama karuasustusega koht, seega pole teab mis üllatav, et neid ka linna eksib.
-
Juulikuust hakkab Oscar kaks korda nädalas lasteaias käima. Ema ütles, et mina läksin omal ajal samuti 1,5-aastasena, aga kohe täiskohaga, sest ta pidi tööl käima. Rühmad olid suured ja kasvatajaid vähe, praegugi vist on? Siin peab nelja lapse kohta üks täiskasvanu olema ja Oscari hoius on kokku ainult 8 mudilast. No ja ma ikkagi nats pabistan, et kuidas läheb ja kas talle hakkab seal meeldima? Kuigi raudselt hakkab! Ta on selline aktivist, et uus keskkond, ports sõbrakesi ja liumägedega õueala müüvad end talle hetkega maha.
Kanada koolides ja lasteaedades ei ole muideks toitlustust, igaüks võtab moonakoti kodust kaasa, nii et pean hakkama arvestama, et söögid, mida lasteaiapäevade eelõhtul teen, oleksid ülessoojendatuna head. Me muidu väga tihti soojendatud toitu ei söö, igaks õhtuks on midagi uut ja lõunaks viskan käigu pealt miskit lihtsat kokku. Mul on aega, noh.
Aga kihvt, võtan end nüüd käsile ja hakkan nendel päevadel trennis käima, siis saab äkki ee... oktoobriks rannavormi. Ma olen viimasel ajal nii laisaks muutunud, et trennikaart on tolmukorra alla mattunud. Lihtsalt ei viitsi. Aga nüüd hakkan täiega viitsima! Päriselt.
Need on ilmselt jälle need mustad karud, kes linnades tuterdavad, grislid naljalt ei tule. Teisalt must karu on küll suti väiksem, aga nats äkilisema meelelaadiga. Ja praegu peaks pojad veel emaga olema, kui just ema pole hukka saanud või vanemaid poegi enda juurest ärea ajanud. Ettevaatlik tasub alati olla ja meeles pidada, et karu on igal juhul kiirem kui inimene, eriti lühikesel distantsil.
VastaKustutaGrislisid on saarel vähe ja nemad on nii agressiivsed, et niimoodi linnas ei lubataks neil vabalt töllerdada. Mustad karud pole ka just ohutud, aga nendega ei ole linnas intsidente olnud. Mõned aastad tagasi käis karu kellegi garaažis prügi kallal ja tema pandi küll magama, sest karud õpivad väga kiiresti, kust süüa saab ja see ei olnud aktsepteeritav, et ta olekski hakanud garaaže külastama. Nanaimo on hästi roheline ja iga mõne aja tagant on keset linna mõni suurem metsatukk, nii et nad mahuvad kenasti inimeste kõrvale ära. Isegi puumad elasid eelmisel aastal ühes parkidest ja see oli küll kõhe kui inimesed filmisid, mis hääli nad öösiti kuskil aia taga tegid. Puuma on aga nii peiduloom, et temaga naljalt ninapidi kokku ei jookse, samas laste ja koduloomade suhtes oluliselt ohtlikum kui karu.
KustutaKas magamapanemise asemel poleks olnud mõttekam ta mandrile viia ja kuskile suuremasse metsamassiivi lahti lasta, kus pole garaaže ja muid kiusatusi?
KustutaMa olen muide ise ka mõelnud, et musta karuga oleks vist ohutum kohtuda kui grisliga, kes esiteks on suurem ja tundub kuidagi "karum". No metsas ei tahaks vist kummagagi, aga linnas nad vist saavad ise aru ka, et nad on nö omas elemendist väljas. Ma olen pealegi sihuke "lolljulge", ei karda kurje koeri ka ja läheks ilmselt lõvigi plutitama, puumast rääkimata, aga kui must karu tuleks ja mu õueust lõngutaks ja "jalad arki aaks ja veini ja õlut nõvvaks", ma saaks vist väga vihaseks ja kupataks ta kus see ja teine, selmet aralt kardina tagant piiluda ja "õumaigaaad" soiguda, nagu merkad ikka vastavates videotes teevad. Misse tähendab nagu, et muudkui aga "tullakse siin meie õue peale kaklema", kõtt, mesikäpp, metsa tagasi! Hurjoh!
Karud liiguvad väga pikki vahemaid ja lõpuks jõuaks ikkagi kellegi garaažini välja. Ju ei tahetud sellega riskida.
KustutaLugesin kuskilt kunagi, et tegelikult on väga suur osa Ameerika kontinendist läbi uurimata ja jalaga astumata. No ei räägi siin praegu Brasiilia selvast, ega väga järskudest Andidest, vaid ikka need USA ja Kanada metsamassiivid ja Labradori ümbruse tundrad ja veel põhjapoole, kus õieti eskimoidki pole, indukatest rääkimata. Kordiljeeride osa ja need suured metsad kas Kesk-Läänes või veel lääne ja põhja poole, ning lõunapoolsed kõrbed. Isegi Uus-Inglismaal ja Apalatšides tuleb ette selliseid kohti, ime siis, et seal on hulk teateid igat sorti lumeinimestest ja suurjalgadest ja kes nad seal kõik on. Aga noh, akkavad nad jee seda üht karu sellisesse "karupeesse" vedama ja ligemalt ta siis rändab tagasi vist jah.
KustutaNo ühesõnaga - kui teisi lapsi on ka, siis on ehk julgem, aga ikkagi peavad alati silmad olema ees ja taga ja pealael ja talla all.
VastaKustutaKas Elina ja Ragnar on sinna jõudnud???
VastaKustutaNad peavad nüüd plaani võtma, liigikaaslased ju ees :)
Kustuta