24 jaanuar, 2013

Paradiis

Ilmateade lubas päikest, seega otsustasime ühineda tuuriga, mis viib lähimatele randadele. Päike oli kohal nagu lubatud ja rannad täpselt nagu pildil näidatud. Sihtkohti oli kuus. Alustuseks väike helesinine rannake, et higistav turist saaks kohe vette solberdama. Vesi oli puhas, akvaariumikalad ujusid ringi ja merisiilide okkad olid neli korda pikemad neist, mida senini näinud olen. Üks kalaliik, muidu täitsa mitte-midagi-ütleva-välimusega, harilik valge, oli eriti uudishimulik, jäi ujuma täpselt maski ette ja vaatas otse silma. Väga raske oli nendega niimoodi tõtt vahtida, ilma et naerma hakkaks. Puutuda ta end siiski ei lasknud.


Ma vist ei pea isegi mainima, et vesi on siin soe nagu vannis. Ja väga soolane. Peatusi tehti väga erinevates kohtades ja lõpuks viidi meid üksikule rannale, kus pakuti lõunasööki. Menüüs oli värskelt grillitud kala ja muud head-paremat. Magustoiduks banaani. Ma vist ei pea jällegi mainima, et banaan on siin kümme korda parem kui Eestis müüdav. Me oleme palju arutanud selle üle, kui kehvades tingimustes kohalikud elavad (enamiku eurooplastega võrreldes), aga tõenäoliselt saaks siinne inimene totaalse šoki, kui peaks Eestist ostetud puuvilja sööma. Tal hakkaks meist kohe hale :)


Pärast sööki jõudsime laguuni, kus vesi oli VEEL soojem kui eelmistes kohtades ja VEEL sinisem ka. Ma ei tea, kuidas see võimalik saab olla... Igatahes õppisin ma hoobilt selili ujuma, sest soolane vesi kannab väga hästi. Ühtegi kala ei olnud, taimi ega muud jama (näiteks koralle) samuti mitte. Ainult lumivalge liiv. Küll aga olid liiva sees kohati kõrged mügarad ja Kustavi väitel vaatasid mügara seest silmad vastu, seega ma maski pähe ei pannudki. Kui oleks talla all silmi näinud, poleks enam jalgu põhja saanud panna.


Viimases kohas pidi olema järv ja selle juurde jõudmiseks tuli teha väike matk üle mäe. Ühtlasi tuli kaasa võtta vest, mask ja snorkel. Esialgu tundus eriti napakas minna vestiga järve vaatama, aga kohale jõudes hajusid kahtlused kohe. Seal ujusid hästi pika ja terava ninaga väikesed kalakesed, vesi oli super puhas ja nii sügav, et polnud lootustki põhja näha. Küll aga paistsid kaljud, mis kadusid sügavikku. 


Nüüd on lõpuks see õige puhkusetunne - keha ujumisest väsinud, nahk päikesepruun ja uni tuleb hästi magus. Seetõttu ei hakka ma lähemalt kirjeldama, kui imehead värskelt pressitud ananassimahla me jõime ja hilisemast mangomahlast ei tule samuti ühtegi postitust. Selle viimasega kadus ka päike. Head ööd!

5 kommentaari:

  1. Anonüümne24/1/13 16:04

    appi, kus on minu puhkus Anu?? Kris

    VastaKustuta
  2. Mul on probleem. Ma ei ole kunagi ühegi ananassi või meloni kodumaal käinud ja nokin siin just puuviljasalatist ananassi ja papaia tükke ja mõtlen, kuidas see ÕIGE maitsema peaks?? Luban ennast tulevikus parandada.

    VastaKustuta
  3. Triin, sa tunned selle ÕIGE kohe ära, kui maitsed. Aga seniks söö rahus edasi, vähemalt ei oska millestki puudust ka tunda. Ja Kris - juba juunis! See on kiviga visata siit... ee jaanuarist? Ma ei tea kuupäevadest midagi :)

    VastaKustuta
  4. Aitäh Anu! Ka siin Tallinnas valitseb samasugune idüll, nii et ära arva, et meid kadedaks teed. Väljas on miinus 10 kraadi, tänavatel koeramustane lumesupp, taevas mõnusalt pilves ja ilm rõske ja sombune. Tekib tahtmine minna kollase lume sisse lumeingleid tegema! Värskelt grillitud kala piltidega ära samuti uhkusta, turvakeskuses on lõunaks boršš!
    Tervitades,
    Priit ja Co

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pagan, ajasid boršiisu peale nüüd. Magustoiduks oli kindlasti Eha vahvlitort kah veel...

      Kustuta