20 juuni, 2018

EBA 2018 (vol 2)

Mis te arvasite, et esimene blogiauhindade-teemaline postitus jääbki viimaseks või?

Ma ise arvasin ka. Aga siis sain teada, et järgmisel aastal on rahvahääletuse asemel otsustajaks žürii. Seda žürii teemat on igal aastal arutatud, sest "muidu võidavad alati kõige populaarsemad blogid, kuna neil on rohkem lugejaid".

Olümpiamängude reeglistikku võiks ka veits muuta. Ära hakkab tüütama, et Usain Bolt iga kord 100 ja 200 meetri jooksud kinni paneb. Vahelduseks võiks mõni teine ka medaleid saada, mitte ainult need, kes parema aja teevad. Nii pole aeglasematel ju üldse võimalust...

16 kommentaari:

  1. Anonüümne20/6/18 07:07

    Hahaaa!

    VastaKustuta
  2. Anonüümne20/6/18 13:58

    Ma olen tavaliselt Sinuga alati nõus olnud. Aga see on teema, kus mu arvamus läheb Sinu omast lahku. Kirjutamist võrrelda spordiga on minu arvates võrreldamatu. Ei saa ju näiteks kirjandusauhindu raamatud, mida on kõige rohkem ostetud (muidu võiks ju eeldada, et võidaks mingi 50 halli varjundit vms), vaid ikka selles kui kvaliteetne see on. Ega blogiauhindadelt ei peaks ju ära kaduma "kõige populaarasem/loetuma blogi" kategooria vms. Aga sisu võiks siiski hinnata tõesti mõni žürii, mis hindakski nt kas see blogi pakub midagi uut; on sisukas; hariv vms. Sinu blogi on minu üks lemmikuid läbi aastate olnud ja ootan iga uut postitust suure huviga, aga ma ei paneks Sinu blogi enam juba paar aastat reisiblogi/elu välismaal alla. Pigem räägid sa siiski oma igapäeeva elust ja tegemistest kui reisimisest. Ma ei suuda oma mõtet hetkel väga hästi edasi anda, aga ma siiski loodan, et me ei hakka kirjutamist (mis on loovala) võrdlema spordiga (kus on tegemist vastupidavuse ja treenimisega).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hea point! Arutame selle üle natuke.

      Ma vaatasin sel aastal kõik võistlusel osalenud blogid läbi, 213 tükki! Valdav enamus ei kannatanud mitte mingisugust kriitikat. Kui inimesel üldse kirjutamisannet pole, emakeel tugevalt lonkab ja elus miskit huvitavat ei toimu, ei viitsi neid üllitisi isegi oma ema lugeda, võõrastest rääkimata. Teine, mis suure osa blogidest minu jaoks loetamatuks muutis, oli kohutav disain. Mustal taustal väike kributekst. Kohutavalt kirju üldpilt. Loetamatu font (nt "käsitsi kirjutatud" vms).

      Erinevatel blogidel on erinev lugejaskond, seda on kommentaaridest selgelt näha. Mõnda blogi loevad nooremad, mõnda vanemad inimesed. Mõni otsib elamust, postitatagu siis kasvõi ainult kord kolme kuu jooksul, teine tahab ajaviitelugemist, mis ilmuks iga päev (sisult siis paratamatult kõvasti lahjem).

      Kes peaks žüriisse kuuluma, et nii erinevaid blogisid erapooletult hinnata?

      Eriti sisukaid ja huvitavaid blogisid, millest annaks isegi raamatu kokku panna, on mõni üksik. Ja need blogiauhindade jagamisel tavaliselt ei osalegi.

      Vot sellepärast võrdlengi blogimist pigem spordivõistlustega - mõlemal on mõõdetav tulemus. Mida rohkem lugejaid, seda parem järelikult oled. See on minu meelest aus kriteerium.

      Kustuta
    2. Ma olen üldiselt väga blogikauge inimene - sind loen ja Remo Savisaart vaatan ja ongi vist kõik. Aga ma küsin, et miks need raamatut väärt sisutihedad blogid siis ei osale? Kas on nende lugejaskond niivõrd eksklusiivne, elitaarne ja väikesearvuline, et ei anna skoori kokku või ei pea vajalikuks tegeleda millegi "nii labasega" kui blogiauhindade jagamine? Ka ms põhjusel, et nad nagunii on peajagu ja rohkemgi teistest üle ning neid teistega ühte ritta panemine solvaks neid ja/või nende lugejaid. Või ei tule nende lugejad lihtsalt selle pealegi, et neid ka hääletada? Või mis? Ma tõesti ei nori, vaid lihtsalt ei saagi aru. Kui ma ise blogi peaks, siis mind küll mingi selline rebimine ja konkurents ei huvitaks, aga ma olengi teistmoodi inimene, mind ei huvitagi sellised asjad ja mingid väljahõikamised. Kuigi ma möönan, et teatud sorti inimestele on need vajalikud.

      Kustuta
    3. Ma ei tea, võib-olla ei pea lihtsalt oluliseks, täpselt nagu sa isegi ei hooliks võistlusest kui blogi peaks. Sul ju ka muidu sulg jookseb!

      Blogilugejad hindavad teisi asju kui raamatulugejad. Suurem osa tahab lihtsalt kerget meelelahutust, mis süvenemist ei vajaks. Aga kui see lugejale hästi peale läheb, siis miks ka mitte?!

      Kustuta
  3. Anonüümne20/6/18 16:44

    Ha-haa! Mart Juure jutukogus "Las ma lõbustan sind" on selle kohta väga naljakas lugu (pealkiri vist "Tśempionite eine", kui õigesti mäletan), kus kirjandusźurii peab pärast romaanivõistluse auhindade jagamist ära otsustama ka spordivõistluste medalisaajad, kuna spordiźüriis olid kõik ootamatult haigestunud. Võistlustel kolme parima tulemuse skoorijad seal igatahes medalitele ei tulnud. :) Soovitan lugeda, kui kätte satub.

    VastaKustuta
  4. Anonüümne21/6/18 15:30

    No reisiblogi pole su blogi ikka enam ammu. Võib olla elu välismaal,ehk? Võib olla pereblogi järsku?
    Vanasti olid palju lahedam, eriti kui vaadata kommentaaridele vastuseid aga eks me kõik muutume.
    Näiteks Brit kes elab välismaal ja pere ja lapsed kuid 100X sõbralikum. Aga eks iseloomu asi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Reisiblogid ja elu välismaal blogid on viimased kaks aastat sama kategooria all olnud, mille nimetus on "Reisiblogid".

      Kustuta
    2. Mis sa nüüd jälle tuututad, mh ah? Minu arust on Anu küll muutumatult sõbralik, ja kuidas see inetu alltooniga märkus iseloomu kohta siia puutub?

      Kustuta
    3. Inimesed muutuvad, ja blogid muutuvad ka. Ehk hakkab sullegi mingil hetkel tunduma, et kui Anu blogi enam ei meeldi, siis äkki ei tasuks seda enam lugeda? Kurb on ju teha asju, mis ei meeldi ega kasu too.

      Kustuta
  5. Anonüümne21/6/18 20:52

    Minule isiklikult just selline, heas mõttes eristuv stiil, väga meeldib, ei kujutaks ette ja ei loeks ilmselt seda 100X või ka ainult 10X ninnunännumat blogi, neid on ju jalaga segada. Lihtsakoelises segmendis on ju palju tegijaid. Ma muidugi ei saa aru sellest iseloomu jutust (k. 15.30), varem olid minumeelest ka kommenteerijad asjalikumad, no oli midagi ikka öelda või küsida.
    Ja omaette teema on reisiblogi muutumine pereblogiks. Eks see on elu loomulik kulg.
    Minu meelest on kuidagi kurb lugeda neljakümnele lähenevate naisterahvaste “eneseotsingu“ reisiblogisid, Camino palverännakutest või muudest eat, pray and love stiilis lugudest aga tavaliselt õnneliku lõputa või ridade vahelt paistva meeleheitega. Igal asjal oma aeg ja küll varsti saab ka Oscariga rännata, aeg lendab ikka väga kiiresti.

    VastaKustuta
  6. Harvendasin natuke neid tuliseks kippuvaid kommentaare. Kellele meeldib lugemas käia, olge lahked. Kellele ei meeldi - sundlust ei ole. Häid blogisid on palju, igaühele leidub midagi. Pole vaja lugeda seda, mis nii väga (enam) ei meeldi.

    VastaKustuta
  7. Anonüümne22/6/18 22:12

    Kui tohib küsida miks sulle see blogiauhinna võitmine nii tähtis oli?
    Isegi ju edasdasid fb kaudu et hääletage!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pea kõik osalenud blogid andsid oma lugejatele teada, et hääletus on käimas. Miks ka mitte? Võita on ikka tore!

      Kustuta
    2. Üks täiesti teistmoodi küsimus: Kuidas Kanadas Jaane tähistatakse või ei tähistata? Ma sellepärast küsin, et selgus, et ka hispaanlased tähistavad midagi sarnast, tehes lõkkeid ja pidutsedes.
      Mis plaanid teil endil Jaanilaubaks on, kui on?

      Kustuta
    3. Ei tähistatagi. Vancouveri külje all on igal Jaanipäeval lõke ja pidustused eestlastele, aga sel aastal otsustasime mitte minna, sest Oscar on natuke tõbine ja ei taha teda väntsutada. Võib-olla teeme kodus lõket kui sõbrad külla viitsivad tulla.

      Kustuta