Mina räägin temaga ainult eesti keeles, sest enamuse ajast veedame nagunii kahekesi. Kui Matt on kodus, siis vahel küsib, mida üks või teine sõna tähendab, aga enamikust jutust saab aru. Mõnda väljendit on muidugi võimatu tõlkida, näiteks seda, kuidas käed lähevad "hopsti" käistesse. Inglise keeles ei ole hopstit!
Praegu on lihtne, sest Oscar ise ei räägi ega hooli, mis keeles tema poole pöördutakse. Aga teistelt siinsetelt eesti emadelt, kel kanadalastega lapsed, olen kuulnud, et keeleõpe ei lähe üldse nii ludinal kui oodata võiks, sest praktikat kipub vaatamata püüdlustele ikkagi väheks jääma. Inglise keel pressib uksest ja aknast sisse.
Me püüame Oscarit kakskeelseks kasvatada, aga mitmekeelseks ta lõpuks kujuneb, on juba tema enda teha. Mina räägin temaga ikka oma emakeeles, kuid ei hakka nõudma, et ta tingimata samas keeles vastaks kui tal peaks selle vastu ühel hetkel tõrge tekkima. Peaasi, et aru saab!
Ükspäev rääkisin Matt'ile, et iga kord kui Oscariga kuskile lähen, tulevad inimesed juurde ja ütlevad, et tal on niiiii ilusad sinised silmad. Eestis on igaühel sinised ja hoopis pruune peetakse erilisteks. Matt ütles, et Kanadas ei taha keegi pruune silmi, kõigil on pruunid!
Ja nüüd olen hakanud beebigruppides tähele panema, et siin algatatakse teemasid stiilis "mis te arvate, kas on lootust, et lapse silmad jäävad sinisteks (sest kellelgi suguvõsas on sinised)" ning Eesti omas, et "mis arvate, kas on lootust, et lähevad pruuniks (sest lapse isal on pruunid, aga esimene laps kahjuks ei saanud pruune)". Ilu on ikka täiesti vaataja silmades...
Mul on muidu hallid ja Matt'il rohelised.
Mul nooremal lapsel olid kolm aastat sinised silmad, siis hakkas tunduma, et nagu oleks rohekad, neljasel lapsel olid silmad täitsa rohelised.
VastaKustutaMeil peres sinised ja rohelised silmad.
Beebidel on üldse beebisinised silmad ilma erilise imeta. :)
Küll aga sain alles mõnda aega tagasi teada, et polegi silmad sinised, hallid, rohelised jne.
On kas sinised või pruunid, rohelised liigituvad pruunide alla :D
Mul endal olid kuni teismeea lõpuni rohelised ja siis millalgi muutusid halliks.
KustutaMismõttes, et Eestis tahetakse pruune silmi? Ma otsisin endale spetsiaalselt hallide-roheliste-siniste silmadega meest, et pruunid ei tuleks :P
VastaKustutaKui on hallikasrohelised silmad, siis kindlasti pruunide alla ei liigitu ju.
Eesti lapsed on au naturelle sinisilmsed jah. Rohelisi on ka mitut liiki - ühed, mis käivad pruunide alla, need on sellised soojärve ja sambla ja toore sõstra karva, ja on teised, kassi moodi (nagu minul), mis on sinise teisendid. Vanaemal näiteks olid hallid, isal on hallid ja vennal on hallikassinised. Aga täditütrel näiteks on sõstrakarva rohelised (just see pruuni erim). Minul on hallikasrohelised, mis sõltuvad vahel valgusest. Vahel on ikka täitsa rohelised - mu ühel kassil olid täpselt sama värvi. Ei mingit pruuni kuskil.
VastaKustutaKusjuures tädipoja pojal, keda ma olen näinud täpselt kolm korda, olid sündides punased juuksed ja krellrohelised silmad (vaarvanaemalt), umbes 10-aastasena oli ta linavalgete sirgete juustega ja heledate vesihallide silmadega, ning 16-aastasena krässus tumedate juustega ja sõstrakarva silmadega (pigem sinna pruunika poole, mitte enam eriti rohelised). Mis müsteerium see vahepeal siis oli?
Eestlastel üldse on see sini-, sinirohe- ja hallisilmsuse geen nagu haldjatel - aga eks me olegi haldja- ja nõiarahvas :) ja need on ka brünettidel. Sarnased on ka lätlased ja need põhjapoolsed valgevenelased, kes on need ehtsad baltlased. Mujal maailmas on isegi blondidel pruunid silmad - see on see indogermaani veri segatuna romaani verega. Isegi rootslastel kipuvad blondidel pruunid silmad olema, aga soomlastel ei ole. Kusjuures ma olen täheldanud, et eestlastel on ka iiris selline täidetud, kergelt krähmuline, selliseid vesiseid, läbipaistvaid silmi nagu välismaal, eriti ei ole. Ja enamasti on ka randid iirise ümber (see pidi ka midagi tähendama, jällegit ei mäleta enam).
Sellest on kuskil kirjutatud ka - mingid uuemad uurimused, aga ma täpsemalt ei mäleta enam.
Hopsti võiks olla plumps, plops, pop vmt. plumps vähemasti eesti keeles seostub küll vedelikuga, ja pop nagu pigem väljahüppamisega, mitte sissepistmisega. ehk siis plops oleks vast kõige parem.
See on see - tead küll - auh-auh, gav-gav, wow-wow jne sündroom.
Aga põnn on vahva jah. Ma siin millalgi varem kirjutasin, et ma eriti ei hooli nii pisikestest lastest, aga nädsa - sinu omale elan kaasa päris hoolega XD Te olete ikka vaffad! XD
Räägi ikka lapsega eesti keeles edasi, kui ta ka eestikeelseks ei kasva siis las saab vähemalt aru millest nt eestimaised vanavanemad räägivad. Skypes eestlastega suhtlemine kindlasti tuleb kasuks, natuke ju keelekeskkond seegi. Enda laiemas peres on paar näidet mitmekeelsetest lastest, nt selline pere kus isal ja emal on erinevad emakeeled, vanemate kodukeeleks inglise keel ning elatakse veel neljandas riigis. Lapsed on juba kooliealised ja ongi mitmekeelsed, emaga ja eestimaiste sugulastega räägivad eesti keeles, koolis-lasteaias riigikeeles, isa ja tema sugulastega nende emakeeles ning vanemate omavahelise suhtluse tõttu saavad inglise keeles ka hakkama.
VastaKustutaMeil on laps blond ja sinisilmne ning üsna regulaarselt lööb keegi imestades käsi kokku, et ikka kui sinised ta silmad on ning kui blondid juuksed. Eriti hämmeldab mind see kui me mehega mõlemad lapse juures oleme. Kuna me oleme mehega mõlemad ka blondid ja sinisilmsed siis ma hästi ei saa selle imestamise mõttest aru. Ikka siis peaks imestama kui me kaks heledaverelist oleks pruunisilmse lapse saanud... :)
Jaa, ma mõtlen ise ka, et nii palju peab ta ikka oskama, et eesti vanaemaga räägitud saaks. Samas on skaibi teel suhtlemine väikeste laste jaoks ikkagi raske, neil pole ju püsivust, et istuda ja juttu ajada. Ja vahemaa on Eestiga nii suur, et siit sinna või sealt siia külla lennata on kulukas ning ebamugav ettevõtmine (pikad lennud + 10h ajavahet), et seda kah väga tihti teha ei saa...
KustutaKui me kuskil Euroopas elaks, läheks eesti keele säilitamine juba tänu sellele lihtsamalt, et saaks tihemini vastastikku külas käia.
Mina soovitaksin sul lasta kellegil tuttaval sulle Eestist saata eestikeelseid lastelaulude CD-d ja multikate DVD-sid. Laule saad talle juba praegu taustaks mängima panna, aitab väga hästi keele arengule juba varakult kaasa. Eks sa ise ka kindlasti laulad talle, aga minul oli nendest CD-st ikka väga palju kasu. Ma ise ei oleks osanudki nii paljusid eestikeelseid lastelaule ja tihti oli nii mõnus neid taustaks mängima panna kui laps põrandal ise mängis või kui me koos tegutsesime.
KustutaMultikaid nii väikesele beebile muidugi veel ei näita, aga hiljem on ka nendest keele õppimise juures ikka väga palju kasu. Ise lapsega rääkides kasutad tahes tahtmata siiski sellist igapäevast kõne mis päevast päeva enam-vähem sama on, aga multikatest ja lastefilmidest jääb lapsele ilma mingi pingutuseta täitsa märkamatult üsnagi suur sõnavara külge.
Raamatud muidugi veel sinna otsa, aga kuna need on kaalult raskemad, siis neid vist kalli postikulu tõttu ei ole sul võimalik koju koguma hakata.
Aga jah, eks see keele õpetamine lapsele saa raske olema kui ei ole võimalik tihedalt Eestis käia või teiste põlis eestlastega suhelda, samas aga soovitan ikka panustada nii palju kui võimalik, sest väikestele lastele jääb keel palju kergemini külge kui täiesti otsast peale hiljem alustades. Aga eks lõppude lõpuks ole pere rahu ja heaolu ikka see mis kõige tähtsam, mitte see kas segaperede lapsed puhast eesti keelt rääkida oskavad :)
Mul on lastelaulude ja -juttude CD-d juba olemas, eestikeelseid lasteraamatuid ka. Ootavad, et Oscar kasvaks! :)
KustutaSelle kakskeelsuse koha pealt, et... fantastiline, kui lapsed saavad kergesti môlemad keeled suhu. Ja tean paljusid segaperesid, kes seda on suutnud ja on väga järjepidevad olnud aga tean ka paljusid, kes ei suutnud ja ise olen üks nendest. Minu vanemal lapsel oli kuni nelja aastasena eesti keel "first language". Mäletan, et kui viisin teda poolteks päevadeks lastehoidu siis kirjutasin nimekirja esmavajalikest eesti keelsetest sônadest, et ôpetajad hätta ei jääks. Aga siis läksin täis kohaga tööle ja laps veetis enamuse ajast inglise keelses keskkonnas ja see keele valik muutus märkamatult. Ja kuna eestlasi lähedal ei olnud ja ise ka töö tôttu aina rohkem inglise keelt kasutasin siis muutuski inglise keel nagu esimeseks keeleks ja nüüd kui tüdruk on 16 aastane ta ikka eesti keelt ei räägi. Aru saab küll lihtsamast jutust ja tavaliselt suvel, kui eestis môned nädalad oleme, siis jääb jälle rohkem külge. Poiss, kes oli 2 aastane kui tööle läksin, eesti keelt ei oska üldse. Olen vahelduva eduga ikka punnitanud ja Londonis käisime môni aeg ka Eesti koolis aga ei saanud järje peale. Minu jutu “point” on, mis iganes sa otsustad ja teed, ära lase end môjutada teiste inimeste arvamusest, kuidas sa peaksid oma last ôpetama. Olen tundnud ennast madalamana kui muru, kui mulle ette heidetakse, et kuidas ma neile eesti keelt pole ôpetanud!!?? - reetur selline! Seda siis tulihingeliste eestlaste poolt :) Nüüdseks olen üsna ükskôikne, mis teised ütlevad ja ei materda ennast, kuna ei suutnud oma lastele eesti keelt selgeks teha. Edu sulle ja selline nupsik poiss on :)
VastaKustutaMa vaatan praegu sõprade lapse pealt, et inglisekeelne lemmikmultikas ja paar päeva nädalas poole päeva kaupa lastehoius käimine on kahe eestlase lapse ikka väga edukalt inglise keelt rääkima pannud. Sellepärast püüangi enda ootuseid madalal hoida, sest meil pole ju kodune keel kah 100% eesti keel nagu sel eestlastest paaril.
KustutaMinu arust on tähtsam kui laps teab oma päritolu, see eesti keele oskus on rohkem teema kui mõlemad vanemad eestlased välismaal või ema kodune kellel lõpmatult aega eesti keeles suhelda. Loomulikult oleks tore kui laps eesti keelt sujuvalt räägib kuid minu arust on ka tähtis oma päritolu seletamine ja Eesti asjade seletamine. Eks alati on see mingi fanaatiline "eesti asja" ajamine kuid oma pere elu ei ohverdaks.
VastaKustutaMa arvan ka, et peamine on talle mingi põhi anda keele ja kultuuri osas ning kui suureks kasvab, vaatab ise, kas ja mida ta sellele põhjale ehitada tahab.
KustutaOlen ka samas olukorras. Saan aru, et kõigil on näiteid võtta kakskeelsetest peredest, aga leian, et just inglise keelega on see kakskeelsus raske.
VastaKustutaMa näen ise unenägusid inglise keeles, mõtlen inglise keeles ja olen juba piisavalt kaua Kanadas elanud, et paljusid uuemaid sõnu teangi ainult inglise keeles. Minu jaoks on inglise keel lihtsalt nii kerge tulema, et pidevalt purssida lastega, kes ei taha eesti keeles vastu rääkida, tundub liiga keeruline. Mu vanem laps rääkis ainult eesti keelt kuni sai 3. Siis keeldus. "Kas laps eesti keelt räägib" on põhiküsimus, mida eestlased mult laste kohta küsivad, aga kahjuks tuleb siis ka väga palju nõuandeid ja näiteid mingitest saksa peredest, kus räägitakse 4-5 keelt... Eesti keeles mitte rääkimine polnud minu valik. Aga emana on tunduvalt olulisem "point across" saada võimalikult kiiresti kui miljon korda korrutada eestikeelseid lauseid millele laps absoluutselt ei reageeri.
Just nagu ise oleks selle kirjutanud :)
KustutaJa nüüd teine kommentaar silmade kohta. Mu ämm (native kanadalane) on pettunud, et mu lastel on kõigil pruunid silmad. Nüüd ta tütar sai lapse, kellel on rohelised silmad ja see laps on nagu jumalus ta jaoks. Ja minu vanemad Eestis on see-eest jällegi uhked oma pruunisilmsete lapselaste üle. Minul isiklikult on täiesti suva olnud koguaeg. Pea-asi, et lapsed lolli-geeni kuskilt ei päri.
VastaKustutaTäpselt :)
Kustuta