16 juuni, 2018

Kanada (pere)arstindus

Mis on Kanada arstinduses Eestiga võrreldes erinevat:

Arstiteaduskond
Arstiteaduskonda astumiseks peab olema vähemalt üks kõrgharidus ning hinnetelehel kõikide ainete tulemuseks "A" (alla selle ei mängi välja, sest arstiteaduskonda on konkurents umbes 13 inimest ühele kohale). Õpe on tasuline (kokku üle 100.000 dollari).

Enamik arste töötab oma ettevõtte alt, mitte ei ole palgatöölised. Näiteks perearstid on tavaliselt kliiniku osanikud, kes maksavad kindla protsendi sissetulekutest kliiniku tööshoidmiseks ja ülejäänu panevad oma taskusse. Haigekassa maksab sisuliselt iga liigutuse eraldi kinni (vastuvõtt, protseduur, vormi allkirjastamine, telefonikõne jne), seetõttu eelistab enamik perearste lühikesi vastuvõtte, et jõuaks neid päevaga rohkem teha. Töökas kanada perearst teenib päevaga umbes sama palju kui eesti perearst kuuga.

"Walk-in" kliinikud
Kanadas on perearstidest puudus, nii et paljudel inimestel polegi oma perearsti (Nanaimos näiteks kolmandikul elanikest). Need, kel oma arsti ei ole, saavad abi "walk-in" kliinikust, kus käib vastuvõtt elava järjekorra alusel. Aga ka need, kel perearst olemas, lähevad kiiremat reageerimist vajavate asjade puhul hoopis "walk-in"-i (näiteks kui on lihtsalt retsepti vaja), sest perearsti juurde ei pruugi enne nädalat-kahte vaba aega olla. Mõned sellised kliinikud tegutsevad iseseisvalt, teised perearstikeskuse osana.

Perearsti ülesanded
Valdkonnad, millega minu teada eesti perearstid ei tegele, on günekoloogilised toimingud, raseduse jälgimine, sünnituste vastuvõtmine, eesnäärmeuuringud, erinevate moodustiste väljalõikamine (sünnimärgid, nahaalused tsüstid, sissekasvanud küüned) jne. Näiteks suguhaiguste kontroll, pap-test, spiraali paigaldamine ja muu selline on Kanadas puhtalt perearsti teema. Günekoloogi vastuvõtule saadetakse ainult siis kui on midagi tõsisemat viga, näiteks kasvaja vms. Eriarstide juurde ei saa ise minna, peab olema saatekiri.

Muideks, saatekirja patsient ei näe, see edastatakse eriarsile elektrooniliselt. Patsient peab lihtsalt ootama, et talle eriarsti juurest helistataks ja aega pakutaks. Ise ei pea midagi tegema.

Sünnitusabi pakuvad residentuuri ajal kõik perearstid, aga kui see läbi, saavad ise otsustada, kas jätkavad või mitte. Sünnitusosakonna vahetused on 24-tunnised ja need, kes on valinud sünnitusi vastu võtta, töötavad lisaks kliinikule igal nädalal vähemalt ühe ööpäeva sünnitusosakonnas ja lisaks lähevad eraldi kohale, et oma patsientide sünnitusi vastu võtta.

Paljud perearstid töötavad vahelduse mõttes igal nädalal vahetuse või paar erakorralise meditsiini osakonnas, palliatiivse ravi osakonnas või näiteks narkovõõrutuskeskuses.


Patsientide valimine ja vallandamine
Perearst lisab patsiente oma nimistusse ankeedi alusel. Igal kliinikul on kindel vorm, kus küsitakse olemasolevaid diagnoose, regulaarseid ravimeid ja põhjust, miks perearsti vajatakse (nagu mainisin, saab peaaegu kõik asjad vajadusel ka "walk-in" kliinikus tehtud). Kel nimistus ruumi, vaatab aegajalt ankeedid läbi ning otsustab, keda oma patsiendiks tahab ja keda mitte. Igal arstil on mingid valdkonnad, millega rohkem meeldib töötada ja mingid, mis väga pinget ei paku.

Kui patsiendiga mingil põhjusel koostöö ei suju, on võimalik ta "vallandada". Neid patsiente, kelle üks arst on vallandanud, teised oma nimistusse tavaliselt ei võta, sest nii äärmuslikku meedet kasutatakse ainult mõjuval põhjusel.

Arstid ja õed töötavad eraldi
Mul on Eestist meeles, et arst ja õde istusid alati ühes kabinetis koos, aga nüüd vist kõikidel arstidel enam õde ei ole? Kanadas on arstid ja õed alati eraldi, näiteks perearstikeskuses on õdedel suurem ruum, kust patsient enne arsti juurde minemist vajadusel läbi käib (kaalumas, uriiniproovi tegemas, vererõhku mõõtmas vms). Ka süste ja sidumisi teevad tavaliselt õed. Arstile jäävad laias laastus ainult need asjad, milleks keegi teine kvalifitseeritud ei ole.

Muide, meditsiiniõed saavad Kanadas väga head palka!

Kabinetid on väikesed ja tihti ilma aknata
Perearstid töötavad efektiivsuse huvides tavaliselt kahes ruumis korraga, "walk-in" kliiniku arstid isegi kolmes. Patsient juhatatakse tühja kabinetti ootama ja selleks ajaks kui arst sisse astub, on ta juba jope ära võtnud, telefoni hääletuks lülitanud jne. Kohe kui vajalik tehtud, astub arst välja, et järgmises ruumis uue patsiendiga kohtuda ning eelmisel patsiendil on aega asjad kokku korjata ja lahkuda. Kui patsient ruumist väljub, tuleb assistent, paneb läbivaatuslinale uue paberi, viib kasutatud instrumendid ära ning juhatab uue patsiendi sisse. Perearsti vastuvõtt on tavaliselt 10 minutit pikk, teatud juhtudel määratakse ka pikemad vastuvõtud (näiteks kui on vaja midagi välja lõigata vms).

Lõhnavaba territoorium
Kõik haiglad ja kliinikud, lisaks enamik kontoreid ja muid ametiasutusi on Kanadas lõhnavabad. Esiteks on see töötajate huvides, et iga klient uue tugeva odüüriga sisse ei kõnniks, teiseks kaasinimeste kaitsmiseks, sest mõnel võivad teatud lõhnad allergiat tekitada ning teistele ei pruugi parfüümipilv meeldida.


Suguhaiguste ravi on kõigile tasuta
Riigil on odavam hädalistele tasuta ravi tagada kui tegeleda ravimata jäänud haiguste massilise levimisega. Tablett antakse patsiendile arstikabinetis ja võetakse sealsamas ka sisse. Enamik suguhaiguste raviks kasutatavaid antibiootikume mahuvad tänapäeval ühte doosi.

Osade ravimite hind sõltub vanusest
Teatud east ülespoole on ravimid kas poole hinnaga või täiesti tasuta ning alaealistele on rasestumisvastased vahendid poole hinnaga. Muus osas on haigekassa süsteem Eestiga üsna sarnane (Kanadas ei ole visiiditasusid - see on ainus erinevus, mis mul praegu pähe tuleb).

Väga levinud on, et tööandja pakub omalt poolt boonusena tervisekindlustust, mis katab (kasvõi osaliselt) seda, mida tavaline haigekassa ei kata. Näiteks ravimid, abivahendid (prillid jm), hambaravi, massaaž jne. Hambaravi hinnad on muideks provintsi poolt kindlaks määratud ja ei olene sellest, millise hambaarsti juurde lähed.

Up to date
Arstidele mõeldud internetikeskkond, mis tagab, et neil oleks alati tänapäevane info, ravijuhendid, õiged ravimikogused jne. Seda täiendatakse pidevalt teadusuuringute põhjal, mis hoiab ära, et keegi patsiente selle järgi raviks, mida 30 aastat tagasi koolis õppis.

"Up to date"-l on ka eraldi patsiendiportaal, kust saab vajalikku infot sisse logimata.

14 kommentaari:

  1. See eelneva kõrgariduse asi tekitab mus segadust. Pärast gümnaasiumi õpid 5 aastat füüsikat või mehhatroonikat ja siis arstiks? Või on seal ka eelnev haridussüsteem pisut teistsugune? ülikoolile

    VastaKustuta
  2. 3 aastat (aga paljudel on enne sissesaamist juba magister või kaks bakat). Eriala ei ole ette antud, aga õpingute raames peab olema võetud kindel hulk bioloogia, keemia, füüsika ja matemaatika aineid. Arstiteaduskonda sisseastumiseks on eksam ja kes selle läbivad, saavad intervjuule. Lisaks loeb veel terve ports asju, näiteks kui palju vabatahtlikku tööd on eelnevalt tehtud jne. Sisse saada on väga raske, paljud proovivad mitu aastat enne kui õnnestub. Ja enamikel ei õnnestugi kunagi.

    VastaKustuta
  3. Anonüümne17/6/18 14:20

    Kui see arstiks saamine nii keeruline on, siis tekib küsimus, et miks neid arstiks soovijaid nii palju on? Eriti perearsti töö tundub pigem nagu liinitöölise oma. Kas tõesti südamest suur soov inimesi aidata? Palk nii hea? Endale midagi tõestada?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sest Kanada perearst teenib päevaga sama palju kui Eesti perearst kuuga.

      Kustuta
  4. Anonüümne17/6/18 19:04

    Ma olen ise hetkel Kanadas. Ja võin öelda,ega see elu siin nii roosiline pole. Kui võtad endale kohaliku mehe-kanadalase,siis on elu nagu või sees. Aga kui pead ise kogu protsessi läbi tegema,siis see on väga raske.Korteri üürid siin suured,kui muidugi tahad jagada,siis saad väheke odavamalt. Ja ega see töökeskkond ka siin mingi super pole. Et seda mõista tuleb seda ise kogeda. Minule tundub hetkel Kanada nagu Inglismaa,kus olen elanud aasta. Häirib siin see kahe kraani süsteem,wc-potid on ka siin naljakad ja väga madalad. Vancouver tundub olevat ilusam linn,kui oli Toronto,kus veetsin kaks nädalat. Kui oled Euroopaga ära harjunud,siis natuke keerulisem harjuda siinse Inglise mõjudega. Piimatooteid on poes samuti vähem saada,kui Euroopas. Ainuke positiivne asi on see,et inimesed on siin väga lahked ja abivalmid. Isegi liiklus on turvalisem,kui Euroopas. Hetkel veel mõtlen,kas jääda siia või minna tagasi.Arsti süsteem siin nii kaootiline. Nagu oleks mingi luksuskaup.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Igal kohal omad head ja vead, sellepärast peabki igaüks enda jaoks õige leidma. Milline oleks selline riik, kus on kõõik roosiline?

      Korteri üür moodustas mul Vancouveris elades Vancouveri palgast enam-vähem sama suure protsendi kui Tallinnas elades Tallinna palgast ja minu meelest on siin oluliselt lihtsam tööd leida kui Eestis, aga eks see oleneb ka palju sellest, mida teha tahad või milleks kvalifitseerud. Kanadalasest kaaslane annab kindlasti suure eelise, seda ka kultuuri sisseelamise ja kohalike sõprade leidmise mõttes.

      Kahe kraani süsteemi pole ma Kanadas kuskil näinud, ainult Inglismaal kunagi ammu.

      Piimatooteid ma ise suurt ei tarbi, jogurtid on siin liiga magusad, mulle näiteks meeldib Liberte vanillijogurt, see, mis on 9%, on natuke vähem magus ja mõnusama maitsega mu meelest. Proovi! Juustude puhul oleneb hinnast, odavamad ei ole head, kallimad enamjaolt on. Aga ma pole ka eriline juustusõber.

      Muideks, siia kolides ei meeldinud mulle mitmed siinsed söödavad asjad (a la jogurt, juust jne), aga aja jooksul leidsin sellised, mis meeldivad. Kui poleks kunagi Eestis elanud ja toidupoes kõik võõras tunduks, läheks ilmselt samamoodi aega, et uued lemmikud leida. Siinsed šokolaadid on näiteks minu meelest magusamad kui Eestis, sellised, mis on nii siin kui Eestis sama marki (nt Snickers), aga neid ma lihtsalt ei osta. Jäätistest söön ainult HäagenDazs'i, teised ei maitse (üks jäätis oli meil kunagi mingil üritusel pikalt laua peal ja ei sulanudki ära!!!). Sealiha ei maitse siin üldse, see on minu meelest täiesti teise maitsega kui Eestis. Ümberharjumine võtab ikka aastaid. Nüüd on siin uued lemmikud ja osasid asju ostan spetspoodidest, aga Eestist enam midagi ei igatse (peale kõrsikute, mida ema mulle saadab).

      Sa elad praegu Vancouveris? Siin on imeilus loodus - sõida nii palju ringi kui saad, käi matkamas, naudi. Siin elamine ei pruugi sinu jaoks olla, aga toreda reisielamuse saad ikka!

      Kustuta
  5. Anonüümne17/6/18 19:34

    Suures arenenud riigis ja suure rahvaarvu puhul on võimalik õigeid inimesi valida ja väga tore ju, kui seda ka tehakse reaalselt. Perearst on tegelikult ju väga oluline töö/amet tavainimese elukvaliteedi kohapealt.
    Poemüüjast või ettekandjast ei sõltu su elus mitte kui midagi, perearsti õigetest otsustest ja abist aga väga palju, kui arstiabi vaja on. Senikaua kui vanus lubab või midagi juhtunud pole on jah tore lihtsalt ekraani taga anonüümselt vinguda.
    Võrdlemine liinitööga on küll täiesti kohatu, nii teadmiste, oskuste kui ka suhtlemisoskuste poolest.
    Ja eks selline konkurents ja eelneva hariduse nõue võimaldabki välja praakida täiesti sobimatu suhtumise ja kesiste vaimsete võimetega eksemplarid.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kanadas on arstide tööle tugev järelvalve, sealhulgas suhtlemisoskusele. Ma vaatasin hiljuti seda videot, kus Eestis keegi arsti käest sõimata sai (ja lugesin arsti selgitust, kust paistis, et patsient kah parem polnud) - Kanadas ei saa ükski arst endale sellist käitumist lubada, sellega riskiks litsentsist ilmajäämisega ja siis ei saaks enam töötada. Aga ka patsiendid on siin viisakamad (nagu kanadalased üldse), eks see ole natuke vastastikune ka. Kui tead, et sind austusega koheldakse, ei ole vaja nii palju karelda ja endale/teistele midagi tõestada. Eestis on väga häid ja toredaid arste, aga samas olen kogenud ka täiesti ebanormaalset suhtumist ning sõpradelt lugusid kuulnud. Kanadas on tase natuke ühtlasem.

      Kustuta
  6. Anonüümne19/6/18 08:32

    Kui suur on Kanada perearsti nimistu?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oleneb sellest kui suure koormusega arst töötab. Paljud teevad poole kohaga perearstindust ja ülejäänud aja töötavad hoopis haiglas. Täiskoormusega töötaval perearstil on 1000-3000 patsienti.

      Kustuta
    2. Anonüümne23/6/18 11:16

      Selles mõttes pea sama mis Eestis, siin ka ca 2000 patsienti. Küll aga on suur vahe töökorralduses, siin on ka palju administratiivset-abitööd arsti kaelas ja mingit patsientide valimist ei ole.

      Kustuta
    3. Ma ei või küll pead anda, aga Eestis saavad vist enamik perearste kuupalka ja sellest kui vähe või palju nad rabavad, sissetulek ei olene. Siin on iga asi puhtalt tükitöö, iga liigutuse eest, mis arst teeb, saab provintsilt raha kasseerida. Sellepärast nad rabavadki nii käbedalt. Ja suur osa arste võtab igal aastal kolm kuud puhkust.

      Kustuta
  7. Hästi põnev on neid telgitaguseid lugeda, millest jagad :) Hästi kirjutatud ja huvitav.

    VastaKustuta
  8. Anonüümne27/6/18 14:54

    Eestis võivad ka perearstid günekoloogilist läbivaatust ja väiksemaid kirurgilisi protseduure teha. Rasedust nad vist tõesti ei jälgi ja sünnitust vastu ei võta. Saatekirjad on Eestis ka elektroonilised, aga aeg tuleb ikka ise panna. Meil on aina rohkem õe iseseisvaid vastuvõtte, näiteks pereõde või vaimse tervise õde või diabeediõde jne. Up to date'i kasutavad eesti arstid ka üsna usinalt, ma teiste haiglate kohta ei tea, aga Kliinikumi võrgust on sinna tasuta ligipääs igatahes olemas.

    VastaKustuta