06 detsember, 2017

Jõuluootus

Me käisime nädalavahetusel brunch'il ja enne minekut näitasin Matt'ile, et näe, see õhuke vihmajope on ainus üleriie, millel veel lukk kinni läheb.

Pärast söömist enam ei läinud.

Ilm oli iseenesest ilus, päike paistis ja puha, aga sooja ainult kaks kraadi. Jalutasime mööda linna ringi ja Matt naeris, et kuidas sul külm saab olla, ise põhjamaalt pärit? Pooled kohalikud olid plätudes ja lühikestes pükstes. Siin kipubki nii olema, et kui ei saja, on järelikult suvi. Päris külmaks (miinuskraadidesse) üldse ei lähegi, nii et inimesed pole harjunud end nii paaniliselt sisse pakkima nagu meie seal põhjamaal. No ja siis karastuvadki rohkem.

Me olime teisel pool saart ookeani ääres ja seal ju kõik surfavad. Mitte kedagi ei huvita, et detsember on! Kalipso saab selga panna, milles küsimus... Aga kuna mul juba linnas jalutades külm hakkas, olin randa minnes nii palju kaval, et võtsin fliisteki kaasa ja mässisin selle omale ümber. Autost välja astudes nägin surfarit, kes oli just kalipso maha koukinud ja loputas end väliduši all soolast puhtaks. KÜLMA duši all! Kas ma juba mainisin, et õues oli kaks kraadi sooja?!


Mul on sel aastal nii suur jõuluelevus, et ei jõua kohe ära oodata. Eile tõime kuuse, Kanadas on kombeks, et kuusk pannakse ikka kohe detsembri alguses püsti, et oleks aega seda nautida. Minu lapsepõlvekodus toodi alles jõuluõhtuks. Sõbrannaga just arutasime, et mismoodi nõukaajal kuused põlema ei läinud kui neid päris küünaldega ehiti? Ja jõudsimegi selleni, et puu oli lihtsalt nii värske! Nende peres toodi ka alles jõuluõhtuks.

Eelmisel aastal ostsin usinalt igasugu jõuludekoratsioone kokku, nüüd oli väga mõnus neid lihtsalt kastist välja võtta. Mul pole kunagi varem oma täiskasvanuelu jooksul sellist kodu olnud, kuhu võiks kastitäie kuusemune tekitada. Ja kümme rulli pakkepaberit.

Muideks, kuuse ehtimine ei ole rasedana üldse mitte lihtne töö! Ma pidin vahepeal lausa maha istuma ja puhkama. Aga samas jällegi hea, et me kassi võtmise asemel otsustasime lapse saada, sest kassid ja ehitud kuused ei käi vist väga edukalt kokku. Ma ei tea, kuidas lastega on, eks varsti paistab...

Korra isegi kaalusime, et võiks pere jõuluõhtu seekord meie pool korraldada - või noh, mis me nii väga kaalusime, Matt korra pakkus ja mina laitsin kohe plaani maha! Ma polegi vist kunagi jõule oma kodus pidanud, selle jaoks sõidetakse ju ikka kas vanemate või vanavanemate juurde. Eesti sõpradega tuleb küll jõulupidu meil, küpsetame kalkunit ja kaunistame piparkooke, jagame kinke, selline ehe värk.

Ahhh ja päkapikud võiks ka ikkagi käia! Teil käivad või? Mul näiteks ema juures igal aastal käivad kui detsembris sinna satun.

11 kommentaari:

  1. Minu kodus toodi samuti alles jõuluõhtuks kuusk koju. Päkapikke küll enam ei käi, aga advendikalender on mul küll :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul on ka advendikalender! Matt ütles, et tahtis mind premeerida selle puhul, et ma oma veresuhkru nii hästi kontrolli all olen hoidnud, hahaa. Nüüd saan iga päev tüki šokolaadi! :)

      Kustuta
  2. Minu tütar oli vahetusõpilasteks Austrias, väljas vaevalt +8 kraadi sooja, aga ega elamist eriti ei köetud, ta oli kogu aeg hangunud olekus. Ja kui siis pereisa ükskord alustas jälle seda "ega Margit vist ei ole nii sooja ilmaga harjunud..." juttu, siis ta oli ikka plahvatanud, et ega ta päris põhjanabalt ei tule ja et Eestis saab vähemalt kodus sooja!

    VastaKustuta
  3. Kunagi noore ja veel lastetuna käisin jõulude ajal külas väikeste lastega perel ning üllatusin, et ainult kuuse ülemine osa oli ära kaunistatud, all kõik oksad paljad. Mõtlesin omaette, et äkki neil polnud rohkem ehteid! Kui oma laps sündis, siis sain sellest kummalisest stiilinõksust muidugi aru...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Anonüümne6/12/17 09:36

      Mingil hetkel muutub väga aktuaalseks, et jõuluehted oleksid purunematust plastikust ja ilma sädeluseta. Sädelevate kaunistuste puhul on kindel värk, et terve elamine ja kõik inimesed muudkui sätendavad.
      Eelmisel talvel meil oli selline asi, et kuulid sädelesid. Laps tassis neid voodissegi... Lapse isa käis töökaaslastega varajasel jõulupeol, tuli sealt üsna pea koju, suurem enamus läks baaridesse-ööklubidesse edasi. Esmaspäeval töökaaslastega uuesti kohtudes arvasid need, et mis sa mees luuletad, et koju naise ja lapse juurde läksid - kaugelt näha, et mingi ööklubibeibe kaisust just tõusnud, need ju kasutavad sellist sädelevat kosmeetikat. Ära sa sellisena koju naise juurde küll mine, keretäis kohe soolas ka!
      Noh, mees sädeles rahulikult veel kaks nädalat. See puru ei tule ju isegi pesus maha ja eks seda lisandus muudkui juurde. Kuulid rändasid vahetpidamata kuusele ja kuuselt ära. Lõpuks olid üsna sädelusevabad kuulid (kulus pealt maha), aga see-eest oli meil lisaks kõigele muule ka sätendav kass...

      Kustuta
  4. Mulle väga meeldib teie kuusk, nagu pildiraamatust! Ja muideks me ise olime Eestis samasugused, et tõime kuuse juba detsembri alguses koju ära, et oleks ikka aega nautida terve kuu (minu meelest igati hea plaan). Tundub, et see on vast selline uuema aja trend, sest lapsepõlvekodus toodi kuusk mõned päevad enne pühi tuppa ja siis jäi tõesti nautimise aeg ikka väga üürikeseks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eestis on lõpp-kuupäev ju ka paigas, 6. jaanuar või midagi sellist? Nii et kui alles jõuluõhtul tuua, on väljaviskamisel vähem koristamist, puu veel nii värske, et ei pudene väga.

      Kustuta
  5. Ma päris täpselt ei tea, aga kas nõukaaja kuusetoomisega polnud mitte see lugu, et kuna jõulud olid kiriklik ja "klikiaegne" püha, siis nõukogude inimesed neid tähistada ei tohtinud. Mul on lapsepõlvest isegi nagu meeles, et kuuski enne 24.-ndat ei müüdudki. 80-ndatel siis. Meie kodus Nõmmel sai küll alati just jõule tähistatud, mul oli suur segadus selle näärivanaga. Aga kui nii mõelda, siis võis kuuse värskusel ka roll olla☺ Ja tore, et mõned jõuluinimesed ikka veel on, viimasel ajal tunnen end kuidagi vähemuses olevat�� Mulle meeldib kõige rohkem see ettevalmistamise ja ootuse aeg. "Päkapikuvastuste" kirjutamine öösiti... No jõuluaegne lumi muidugi ka❄ Mõnusat ootamiseaega! Jõulud ruulivad!����❄

    VastaKustuta
  6. Kuusk ja kassid/kuusk ja lapsed polnud meie peres kunagi probleemiks. Ma ei tea, miks see neid üldse ei huvitanud 🙂 Mitte et ma kurdaks. Aga päkapikud käisid alati mu Kanadas sündinud tüdrukutel külas. Mis tegi nende sõbrad kadedaks. Põhiline oli lapsevanemana meeles pidada, et päkapikk ikka kingi tooks. Meie päkapikud hakkasid ka kirjutama. Ja loomulikult eesti keeles. Sest tahtsin, et nad selles keeles loeks. Olid tublid. Isegi kirjutasid vastu. Kui nad aga mingil hetkel peidetud kirjad leidsid, siis igaks juhuks mulle ei öelnud. Sest tahtsid, et päkapikud edasi käiks 😀

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma arvan, et meie omal hakkavad ka päkapikud käima. Nii palju siiski kohandan, et ei lähe suss aknalauale, vaid sokk kamina külge. Ma ei taha kommiga lapse toas hiilides vahele jääda lihtsalt (pluss Matt leiab, et see on ebahügieeniline kui maiustused jalanõu sisse pannakse, hahaa).

      Kustuta
    2. Meil oli vanaema kootud sokk aknalaual. Aga mitte nende toas. Hoopis elutoas kuuse juures. Nii tegi see mu elu kergemaks :D

      Kustuta